Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Energiamajandus kokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jaamad, taastu, soojus, taastuvenergia, energiaallikad, kütus, taastuvad, säästlikum, tuumajaamad, süsihappegaas, loodete, nafta, põlevkivi, põletamine, tammi, tuumaenergia, tuumakatastroofi, tuulikud, ressurs, põhjavesi, energiamajandus, tööstusharu, geotermiline, mõõna, kivisüsi, pruunsüsi, turvas, tuuleenergia, hüdroenergiaMillega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees
transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist uuesti (tuuleenergia, vee-energia, biomass jm). Taastumatud energiaallikad on loodusvarad, mis moodustuvad looduses ülimalt aeglaselt või ei moodustu praegusel ajal enam üldse (nafta, süsi, põlevkivi jm). Fossiilsed kütused on miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest ja
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6
............................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD..........................................................................................................12 2 ENERGIAALLIKAD.........................................................................................................................................14 2.1 KÜTUSTE LIIGITUS........................................................................................................................................14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus......
murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise. Kulutus Kulutus Murenemine Murenemine Settimine Settimine Tardumine Tardumine Kivistumine Kivistumine Sulamine Soojus Tardumine Rõhk Soojus Rõhk Sulamine Tardumine Lubjakivi- hallikasvalge settekivim Liivakivi- punakas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi. Graniit- hall, roosakas või punakas
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega
Kulutus Settekivimid Kulutus Murenemine Murenemine Settimine Settimine Tardumine Tardumine Kivistumine Kivistumine Sulamine Soojus Tardumine Rõhk Soojus Rõhk Tardkivimid Moondekivimid Sulamine Tardumine Lubjakivi- hallikasvalge settekivim. Lubjakivi on mõneti aluseline
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
