Diagnoosimine Veriokse ja veriroe Aneemia Endoskoopia 12-24 tunni jooksul Jätkuva verejooksu tunnused: Äge verejooks Nähtav veresoon Hüüve või pigmendilaik haavandi põhjas Ravi 80% kliiniliselt väljendunud verejooksudest lakkab spontaanselt Endoskoopial näha korduva verejooksu tunnused 50% retsidiiv paari järgneva päeva jooksul Alustada/jätkata kolmikravi Endoskoopiline ravi jätkuv verejooks või korduva verejooksu tunnused Langetab verejooksu kordusriski umbes 15% Endoskoopilise ravi meetodid Termilised - Elektrokoagulatsioon - Argoonlaser - Heater probe Injektsioonmeetod - Adrenaliin - Sklerosandid - Alkohol - 96% alkohol 0,1-0,2 ml injektsioon ümber veresoone nelja punkti - Trombiin vms Operatiivne ravi Näidustused: - Verejooksu ei õnnestu peatada konservatiivse raviga s.h endoskoopilise raviga - Verejooksu retsidiveerumine peale korduvat endoskoopilist ravi - Verejooksuga kaasneb perforatsioon
respiratoorsed komplikatsioonid (köha, astma, pneumoonia, fibroos), häälepaelte ja hammaste kahjustused. Diagnostika: Prooviravi kui PPI ravi toimel kaebused taanduvad, siis GERD Gastroskoopia (+/- söögitoru limaskesta biopsia) 24-tunnine pH monitooring Söögitoru manomeetria Ba-neelamistest (Rö) peptilise striktuuri või haavandi diagnostika L-A klassifikatsioon: Rahvusvaheline klassifikatsioon refluksösofagiidi endoskoopilise leiu kirjeldamiseks. LA klassifikatsioon arvestab erosioonide suurust ning limaskesta pindala haaratust. Ligi 50%-l GERD sümptomaatikaga patsientidest ei ole endoskoopiliselt tuvastatavat ösofagiiti. A: 1+ limaskesta erosiooni, mis ei ületa 2 kõrvuti limaskesta volti. B: 1+ limaskesta erosiooni suurusega üle 5 mm, mis ei ületa 2 limaskesta volti. C: 1+ limaskesta erosiooni, mis ulatuvad üle mitme limaskesta voldi, kuid haaravad alla 75%
Ta seadis kvalitatiivselt uue eesmärgi - anda Penelope-taolisele robotile lisaks võime õppida ja kohanduda inimpartnerist kirurgi käitumuslikele iseärasustele just nii, nagu seda teeb kogenud operatsiooniõde. Etteruttavalt olgu öeldud, et tegemist ei ole utoopilise ülesandega, sest praegu on töörühm loonud juba neljanda põlvkonna robot-assistendi, mis erineb oma kolmest eelkäijast võime poolest iseseisvalt õppida ja tegevuse käigus ümber häälestuda. Samuti viib robot endoskoopilise operatsiooni instrumendid kanüüli avani täpsemalt ja kiiremini kui inimene. Operatsiooniõde peab olema tähelepanelik kõige suhtes, mis toimub kirurgi tööpiirkonnas, ja nägema ette iga liigutust. Eksimuse vältimiseks peab õde olema äärmiselt distsiplineeritud ja teadma kogu kirurgilist protseduuri mitte halvemini kui kirurg ise. Nii on ideaalne assistent suuteline ulatama mis tahes instrumendi suulise korralduseta ja ajastama ulatamise täpselt
) uuringud; 2. Laboratoorsed ( leukotsütoos, C- reaktiivse valgu kvantitatiivne tõus) uuringud; 3. Mikrobioloogilised uuringud (haigustekitajate isoleerimine, antigeeni või antikehade sisalduse määramine, mikroskoopilisi vaatlusi vms); 4. Diagnostilised (röntgen ülesvõte, ultraheli, kompuutertomograaf, magnetresonants, endoskoopia, biopsia, nõelaspiratsioon vms) uuringud 5. Arsti diagnoositud infektsioonid otsese vaatluse põhjal operatsiooni, endoskoopilise protseduuri vms ajal Haiglanakkust põhjustavad haigustekitajad võivad levida: · otsesel kokkupuutel saastunud instrumentidega või nakatunud haiglapersonaliga ja teiste haigetega; · õhk- ja piisknakkusena; · haiglatoidu ja joogiveega; · haige ja haiglapersonali verega; · haige röga, uriini, väljaheite või haavaeritisega ning muude kehaeritistega; · haiglaruumides pesitsevate kahjurputukate ja närilistega; · haiglakeskkonna saastunud esemetega.
1950. a-d Puusaliigese proteesimise algus (J. Charnley) 1953 Heart-lung machine, oluline instrument südameoperatsioonide arenguks 1953 J. D. Watson ja F. Crick kirjeldavad DNA struktuuri 1961 Tõsisemad diskussioonid ravimite ohutuse üle (rasedate poolt kasutatud Thalidomide tekitas lastel massiliselt väärarenguid) 1964 Helsingi deklaratsioon 1967 Esimene edukas südamesiirdamine (Ch. Barnard, Lõuna-Aafrika Vabariik) 1979 Rõuged kaotatud 1980. a-d Endoskoopilise kirurgia võidukäik algab 1980.-1990. aastad Meditsiinigeneetika ja molekulaarmeditsiini võimas esiletõus 1981 AIDS defineeritakse (diagnoositakse) uue haigusena 1990. a-d alternatiivmeditsiini tagasitulek luuakse vastavaid õppetoole meditsiiniülikoolide juurde jms 54
1950. a-d Puusaliigese proteesimise algus (J. Charnley) 1953 Heart-lung machine, oluline instrument südameoperatsioonide arenguks 1953 J. D. Watson ja F. Crick kirjeldavad DNA struktuuri 1961 Tõsisemad diskussioonid ravimite ohutuse üle (rasedate poolt kasutatud Thalidomide tekitas lastel massiliselt väärarenguid) 1964 Helsingi deklaratsioon 1967 Esimene edukas südamesiirdamine (Ch. Barnard, Lõuna-Aafrika Vabariik) 1979 Rõuged kaotatud 1980. a-d Endoskoopilise kirurgia võidukäik algab 1980.-1990. aastad Meditsiinigeneetika ja molekulaarmeditsiini võimas esiletõus 1981 AIDS defineeritakse uue haigusena 1990. a-d Alternatiivmeditsiini tagasitulek luuakse vastavaid õppetoole meditsiiniülikoolide juurde 65
annaabi.ee 
