Mõisted : * Eelmäng * Orgasm * Neitsinahk * Sugulinevahekord * Rasestumine * Petting * Suudlemine * Erektsiion * Ejakulatsioon * Pollutsioon * Masturpatsioon Naissuguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast,emakast ja tupest. Munajuhad asetsevad mõlemal pool emakat ja ühendavad emakat munasarjadega. Munajuhas toimub munaraku viljastumine. Emakas paikneb kusepõie ja jämesoole vahel. Emaka paks sein koosneb sisemisest limaskestast (endomeetriumist), tugevast lihaskestast (müomeetriumist) ja serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt
Blastotsüstid on kahe sarve vahel juhuslikult jaotunud, järgnevalt embrüo pikeneb. Enne seinale kinnitust saadab blastotsüst emasloomale signaale enda olemasolust. See kindlustab, et kollaskeha toodab edasi progesterooni, emakalimaskesta näärmed sekreteerivad toitaineid edasi ja uus östrus on maha surutud. Mäletsejalistel toodavad trofoblasti rakud inteferoone,mis vähendavad emakaepiteelis oksütotsiini retseptorite arvu, see takistab luteolüüsi PGF2α sekreteerimise (endomeetriumist) vähendamise läbi. Hobustel toodetakse peptiidhormooni (eCG), mis stimuleerib luteiinrakke progesterooni edasi tootma. Algab 6. päeval pärast viljastumist, lõppeb 11. või 12. päeval. 15-20 h pärast spermi tungimist ootsüüti toimub mitoos, esimene rakkude jagunemine. Embrüod viibivad munajuhas veidi üle 3 päeva ja jõuavad emakasse 8-16-rakulistena. Munajuha ja emakanõre koostis muutub vastavalt embrüo võimele omastada teatud substraate
Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan.
Peale loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan.
loote toitmise ja loote eluks sobivate tingimuste loomise on emakal ka kontraktiilne ülesanne, mis avaldab kõige ilmekamalt ja jõulisemalt sünnitusajal.Emakas koosneb paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast.Emakas paikneb kõikidel loomadel kõhuõõnes ja ainult emakakael ulatub vaagnaõõne peritoneaalsesse ossa. Emakas kinnitub emaka laisideme varal vaagna külgseinale.Emakasein koosneb limaskestast ehk endomeetriumist, lihaskestast ehk müomeetriumist ja serooskestast ehk perimeetriumist. Tupp on emaslooma paaritusorgan, mis ulatub välimisest emakasuudmest välimise kusitisuudmeni ja asetseb pärasoole ning kusepõie vahel. Tupe ampullilaadselt laienenud eesosa, mis ümbritseb emakakaela tupeosa, nimetatakse tupevõlviks.Tupe tagumist, välimisest kusitisuudmest häbemeni ulatuvat osa nimetatakse tupeesikuks.see on üheaegselt nii sugu- kui ka kuseorgan.
( kogu kättesaadav vedeliku hulk). Tuberkuloosse meningiidi või generaliseerunud tuberkuloosi (mükobakterioosi) kahtlusel – liikvor (3-8 ml, väiksemad kogused halvendavad diagnostilisi võimalusi), veeniveri (1-5 ml), luuüdi. NB! Veenivere võtmine näidustatud AIDSi kahtlusega või AIDSi haigetel. Urogenitaaltrakti tuberkuloosi korral on uuritavaks materjaliks uriin, menstruaalveri ja biopsia endomeetriumist. 27 Uurimiseks kasutatakse veel operatsioonil võetud koe- ja organitükikesi ning lümfisõlmi, mitmesuguseid sekreete (ninast, kõrvast, tupest jt.). Kahtlusel sooletuberkuloosile, mükobakteriaalsele enteriidile AIDSi korral on uuritavaks materjaliks roe. Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Rögast ja mädast valmistatakse tavaliselt äigepre-