* Epidermirakkude paksenenud kestad on väljaspoolt kutiniseerunud. *Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset transpiratsiooni. *Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. *Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. *Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. *Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. *Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude ülesanne on vee ja mineraalainete transport ksüleemist mesofülli, elusad rakud aitavad juhtida orgaanilisi aineid mesofüllist floeemi.
Läbilõikes on need kaarjad, rombjad või lamedad. Epidermirakkude paksenenud kestad on väljaspoolt kutiniseerunud. Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset transpiratsiooni. Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest. Surnud rakkude ülesanne on vee ja mineraalainete transport ksüleemist mesofülli, elusad rakud aitavad juhtida orgaanilisi aineid mesofüllist floeemi
alumiseks osaks). Endodermi ja mesodermi lateraalsed plaadid Endoderm formeerib sõrmiku ja derivaatide sisemise epiteeli. Kõik sisemise organid on moodustanud endodermi ja mesodermi komponentidest. Sidukoed, vedesoonid, organite lihased on mesodermilised. Mesodermi lateraalsed plaadid.Lateraalse plaadi kihid: somaatilne (liitub ektodermiga; töötab ka koos keha seina ja lümfide sidekudedega); sisemine ehk viteraalne (liitub endodermiga). Coelomic koobase formeerimine.Mesenteerium (kõhukeelme membraan mis asub kõhukkoobasas);dorsaalne mesenteerium kinnistab aõsrmikut keha seinale; pleuroperikaardilised koobased asendatakse kasvava kopsudega; perikaardium formeerub nagu eraldi kott. Koobusete formeerumine südames. Looping konverteerib polaarsust parema-vasaku polaarsuseks. Looping sõltub L-R valkudest Inimese embrüonaalse südame tsirkulatsioon: ovaal auk kodade vahle on avatud; ductus asterious on avatud
implanteerumist emakasse, ta interakteerub trofoblasti gigantrakkudega. Nad migreeruvad mööda trofoektodermi sisemist pinda ja moodustavad koos trofoblasti gigantrakkudega parietaalse rebukoti. Vistseraalne endoderm moodustub primitiivsest endodermist vahetult peale implanteerumist emakasse, ta moodustab blastotsööli sisevooderduse ning epiteliaalse koe epiblasti ja pinnale ekstraembrüonaalse ektodermi. Koos parietaalse endodermiga vahendab ta toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos. Samuti on vistseraalne endoderm tähtis signalisatsioonikeskus areneva embrüo edasises arengus. Vistseraalne endoderm jaguneb veel embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermiks (DVE) ning sellele järgneb DVE rakkude ümberpaigutumine anterioorsesse poolde anterioorse vistseraalse endodermi (AVE) formeerumisega. Algul paikneb vistseraalne
harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, mis asetsevad kesksilindri välimises osas. Juhtkimbud on kollateraalsed, kinnised; varrel, nagu juurelgi, ei esine teiskasvu. Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15-30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus
võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, 23 mis asetsevad kesksilindri välimises osas. Juhtkimbud on kollateraalsed, kinnised; varrel, nagu juurelgi, ei esine teiskasvu. Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15- 30cm kõrgused
Rebukott on ühenduses splanhnopleuraga ning koosneb endodermist ja mesodermist. Funktsiooniks on toitainete, jääkainete ja gaasi vahetus Mõisted: Mis on somatopleura ja mis on splanhiopleura? Dorsaalne (selgmine) kiht (somaatiline mesoderm), mis asub ektodermi all, moodustab koos ektodermiga somatopleura (külgmine/kõhtmine kehasein; jäsemete luud, nahk). Ventraalne (kõhtmine) kiht (splanhniline mesoderm), mis asub endodermi kohal, moodustab koos endodermiga splanhnopleura (süda- kardiogeenne mesoderm, veresoonkond, lümfisoonestik, hematopoiees e. vererakkude areng, soolekinnisti (mesenteerium), seedekulgla, kopsude, vistseraalse kõhukelme, vistseraalse kopsukelme ja epikardi areng). 59 Mis on tsöloom (tsöloomi moodustumine, osad ja funktsioonid) Somatopleura ja splanhnopleura vahele jääb õõnsus, mida nimetatakse tsöloomiks (kehaõõs). Tsöloom on vedelikuga täidetud õõnsus, mis võimaldab:
võsu on männasjalt harunenud, roheline, roidelise varrega, mille sõlmekohtadel asetsevad toruks kokkukasvanud lehetuped, mis lõpevad mustade, valge äärisega hammastega. Hambad kujutavad endast redutseerunud lehelabasid. Lehtede taandarengu tõttu on fotosünteesivaks elundiks vars. Varre pinnal on ühekihiline õhulõhedega epiderm. Epidermi all paikneb kooreosa, mis koosneb tugi- ja assimilatsioonikoest. Nende all on suurest õõnsusest läbitud põhiparenhüüm. Esikoor lõpeb endodermiga. Kesksilindri keskel asetseb põhiparenhüümist koosnev säsi, mille rakkude hilisemal eemaldumisel tekivad õõned. Juhtkoed on koondunud kimpudeks, mis asetsevad kesksilindri välimises osas. Juhtkimbud on kollateraalsed, kinnised; varrel, nagu juurelgi, ei esine teiskasvu. Eosepäid kandvad võsud on jämedamad, pruunikad, klorofüllita, harunemata, 15- 30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus
annaabi.ee 
