ning saarte looduse uurimisele pani aluse Charles Darwin, kes 1835. aastal sealset loomastiku uuris. Alates 1934. aastast kuuluvad saared looduskaitse alla ning 1978. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Saared on erilised sealse looduse ning seal elavate endeemiliste liikide (liigid mis levivad ainult ühes kindlas kohas) poolest. Umbes 5-10 miljonit aastat tagasi tekkisid ookeanist vulkaanilised saared kus puudusid taimed ja loomad. Seega pidid loomad saartele kuidagi saabuma, mille aga teeb keeruliseks asjaolu, et saared asuvad väga kaugel mandrist, keset ookeani. On kaks meetodit, kuidas loomad ja taimed sinna sattusid. Esimeseks viisiks on õhu kaudu lennates või tuulega kandudes ning teiseks merel ujudes või millegagi saartele uhtudes.
põhjalikku uurimist eeldame, et see arv tõuseb üle 50 000. Eriti tähtsad on putukaliigid, mis elunevad ürgmetsades surnud puudes ning puutüvedes ja –õõnsustes. Seetõttu elavad paljud loomaliigid rikkaliku entomofauna arvel. Kõige tähtsamad põhjused, miks Kreeka on koduks nii paljudele liikidele, on: • Pehme kliima, mis teeb võimalikuks putukate aastaringse aktiivsuse. • Pleistotseeni jääaja setete puudumine hoolimata tugevast reljeefist. • "Poolsaare efekt", mis suurendab endeemiliste liikide arvukust. Mõnedes poolsaare kaugetes äärepiirkondades (nt Tayetosi mägi) on peaaegu 45 % liikidest endeemilised. • Paljud mandriosa ja saarte mägialade metsad on koduks arvukatele endeemilisele taimestikule, mida kasutavad arvukad selgroogsed liigid (linnud, kahepaiksed, roomajad, väikeimetajad ja nahkhiired). Siiski on mitmed liigid sattunud ulatusliku urbaniseerumise ning turismipiirkondade ja –rajatiste tõttu väljasuremisohtu
Nakatumine toimub karjamaalt Bacillus anthracis’e spooride kaudu. Inimesed nakatuvad kontaktil haige loomaga või loomse toodangu kaudu, kui spoorid läbivad nahakahjustuse, süüakse toiduga või hingatakse sisse. 1920-ndatel aastatel esines USA-s rohkem kui 100 haigestumist aastas. Haigus levis farmerite, veterinaaride ja lihakäitlejate seas, kuid loomade antraksi vaoshoidmine arenenud riikides on muutnud inimjuhtumid harvaesinevateks. Põhja-Ameerikas esineb antraks üksikute endeemiliste kolletena ning nakatumine on toimunud looduslikult. Teiseks allikaks on loomadest valmistatud tooted – vill, nahk või kondijahu väetis, mis on imporditud riigist, kus loomadel esinev antraks on endeemiline (Ray et al., 2014). Ligikaudu 95% inimeste antraksinakkused toimuvad Bacillus 7 anthracis’e spooridega naha kaudu kas kontamineerunud pinnase või nakatunud loomade
Frank nõudis ka põhjaliku statistilise materjali kogumist, nt haiglate töö kohta. Sellisel 19 materjalil omakorda saavutas märkimisväärse tulemuse Ignaz Srmmelweis. 31 Sunnivahenditega vürstitati ka tuberkuloosi ajalugu. Omaette teema on immigratsiooni piiravad ja kontrollidad määrused USA-s, mis suuantud tervishoiulistele eesmärkidele. KOKKUVÕTTEKS 18. sajandil peatati üldiselt epideemiad, 19. sajandil hakati pidurdama endeemiliste haiguste levikut. Kui oldi võitu saadud laastavatest taudidest, saadi aru, et ees seisavad uued probleemid südamehaigused, vähk ja lõppude-lõpuks vanadus! 20. sajandil sai haiguse mõiste juurde nii sotsiaalse, statistilise, psühholoogilise isegi poliitilise dimensiooni. Darvinistlik hüsteeria tekitas tervishoiutemaatikat juurde. Nii Natsi-Saksa, fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid.
Arstid asuvad tööle riigi jm ühiskondlike struktuuride teenistusse,s eda protsessi on nimetatud professionaliseerumiseks, erialainimeste ühiskondliku mõju ja võimu kindlustumiseks. Riiklike arstide hulgas tekib spetsialiseerumine vangalaarst, karantiiniarst, analüüsiga tegelejad jne. Haiglad kujunesid keerulisteks organismideks, alates vastuvõtust (rahast teenimine), lõpetades laborite ja röntgenitega. 18. sajandil peatati üldiselt epideemiad, 19. sajandil hakati pidurdama endeemiliste haiguste levikut. Kui oldi võitu saadud laastavatest taudidest, saadi aru, et ees seisavad uued probleemid südamehaigused, vähk ja lõppude-lõpuks vanadus! Asuti rahvast harima ja aitama. Virchow oli juba 1848. a ennustanud tervis ei parane, kui ei parane inimeste sotsiaalne olukord. Pärast 1900. a sai haiguse mõiste 53 juurde nii sotsiaalse, statistilise, psühholoogilise isegi poliitilise dimensiooni.
annaabi.ee 
