inimese tõelisi väärtusi. Armastus on emotioon, mis võib tekkida nii lapsevanema ja lapse kui ka naise ja mehe vahel. Võime armastada on anne, mille me oleme sündides kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks aega, kogemusi ja tundeid. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enasmasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, kui kasulik see on, sest hiljem on võimalik, et seda otsust hakatakse kahetsema. Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et
kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Sahara kõrbe asemel oli savann. 5) Millal tekkis: universum, Maa, esimesed loomorganismid, inimese areng? (konspekt/ õpik lk 14-15) Vastus: Universum- ligikaudu 14 miljardit aastat tagasi Maa- ligikaudu 4,5 miljardit aastat tagasi Esimesed loomorganismid ligikaudu 600 miljonit aastat tagasi Inimese areng ligikaudu 5 miljonit aastat tagasi 6) Mis on esiaeg? Ajalooline aeg? Kiviaeg? (konspekt/ õpik lk 14-15)
Et Rooma maailikunsti võib pidada viimaseks etapiks hellenistliku maalikunsti arengus, saame nende teoste põhjal teha mõningaid järeldusi kogu antiikaja maalikunsti kohta. Valitses looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi. Kehad on valguse ja varju abil tugevalt modelleeritud. Piltide kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise sügavuse illusiooni loomisele. Maalide motiivid on enasmasti võetud mütoloogiast või ajaloost, kusjuures eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Ilmselt on sageli eeskujuks võetud kreeka maalikunsti teosed, neid kas otseselt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuraalsete kompositsioonide maailiti seintele arhitektuuridetaile, ornamente jne. Seinamaalingud Vettiuste majas Pompejis.
inimestega. MÕJUSTAMISRELVAD Etoloogid, kes uurivad loomade käitumist nende loomulikus keskkonnas, on paljude loomaliikide puhul avastanud, et loomade käitumine toimub tihti jäikade ja mehaaniliste mustrite järgi. Neid nimetatakse kinnistunud käitumismustriteks ja need mehaanilised käitumisjärgnevused on tähelepanuväärselt sarnased teatud automaatse reageerimisviisiga inimestel. Nii inimestel kui loomadel vallandab need automaatsed käitumismustrid enasmasti ainult üks tunnus kogu asjasse puutuvast informatsioonist. See tunnus, mida nimetatakse vallandajatunnuseks, võib sageli osutuda väga kasulikuks, võimaldades indiviidil valida sobiva tegutsemissuuna, ilma et ta peaks hoolikalt ja läbinisti analüüsima kogu ülejäänud informatsiooni, mis antud situatsioonis leidub. (Cialdini 2005:19) Lähtume otsetee reeglist siis, kui ekspert meile midagi soovitab. Pikemalt mõtlemata kiidame
· Õppijate kogemused võivad õpet oluliselt rikastada. · Koolides ja kursustel on õppijate isiklike kogemuste kasutuselevõtuks soovitatav arendada vaimset dialoogi. · Õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, oletuste jne katkematu ahel. · Kogemuse lahtimõtestamisel saadud teadmised juhatavad uutele teadmistele. MOTIVATSIOON JA TAHE 1. Motivatsiooni olemus. Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: · Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed
Õppijate kogemused võivad õpet oluliselt rikastada. Koolides ja kursustel on õppijate isiklike kogemuste kasutuselevõtuks soovitatav arendada vaimset dialoogi. Õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, oletuste jne katkematu ahel. Kogemuse lahtimõtestamisel saadud teadmised juhatavad uutele teadmistele. MOTIVATSIOON JA TAHE 1. Motivatsiooni olemus. Motivatsioon on indiviidi sisemine seisund, mis ajendab teda kindlal viisil käituma. Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa.
· 2-6-silbilised sõnad (öine, vesi, punane, jänes, inimene, kiusatus, tulistamine, ootamatus, olstikuline, paratamatus) · Esmas- (rebane, sügis), teise- (mürgine, ilves) ja kolmandavältelisi (üldine, aktus) sõnu. · Enam kui 3-silbilistel sõnadel on mõnel määral kaalu kaasrõhul, mis võib asetseda eelviimasel (venelane, õpetamine, palavikuline) või tagant kolmandal silbil (reetlikkuse, painajalikkuse, vastastikkuse) · Kaasrõhutunnuse saab enasmasti asendada osutamisegavastavatele tuletusliidetele, mis on selgem ja kõigile keelekasutajaile ühtmoodi tajutav. PÕHITÜÜP SOOLANE · Soolase, soolast, soolasesse, soolaste, soolaseid, soolastesse e soolaseisse. · 3-silbilised I-vältelised ne- ja s-sõnad ( hiline, hubane, omane, porine, sulane, tihane, tänane, varane, vigane, emis, jalus, kogus, lahus, lojus, osis, panus, venis)
annaabi.ee 
