tervendamine.Sõdadest ja revolutsioonidest laastatud maa oli väljakurnatuse äärel.Toiduterviljast jätkus vaid veebruari lõpuni.Alles märtsis hakkas olukord paranema.Saabusid esimesed viljasaadetised Inglismaalt,laenu saadi Soomelt ning mitmed lääneriigid avasid Eestile krediidi kaupade sisseveoks.Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti mis võimaldas omakorda senisest tulemusrikkamalt võidelda kohaliku enamlusega,mis kujutas enesest tõsist ohtu. Traagilisemaks kujunes Saarema mäss 1919 .a. veebruaris.Saarlased olles pikemat aega ära lõigatud mandrist ja vaeveldes majandusraskuste küüsis,olid vastuvõtlikud enamlaste propakandale,mille kohaselt valitsus olevt vaid baltisaksa mõisnike tööriistaks.Valitsuse poolt kohale saadetud karistussalk suutis olukorra normaliseerida,kuid üksnes ulatuslike repressioonide hinnaga.Olles saavutanud res võite enamlaste üle,pidas
Aastavahetusel hakkas olukord muutuma.Punavägede edasitung aeglustus,üha raskem oli uute asulate vallutamine.Eriti silmapaistvat edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid.Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Riigielu korraldamine- Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti.See võimaldas seinsest tulemusrikkamalt võidelda kohaliku enamlusega,mis kujutas enesest tõsist ohtu.Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi,suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei,sellele järgnes pahempoolse sunnitlusega Tööerakond. Landeswehri sõda-Karlis Ulmanise juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel oli tõsiseid probleeme iseseisvuse kaitsmisega.Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kasvas tõsiseks sõjaliseks konfliktiks.Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi
Toiduteraviljast jätkus vaid veebruari lõpuni. See sundis linnades leivanormi vähendamist päevas inimese kohta 1/3 naelani. Abisaadetisi oli oodata alles märtsis. Esimesena saatis eestlastele abiks Inglismaa oma viljasaagid, laenu saadi Soomelt ning mitmed lääneriigid avasid Eestile krediidi kaupade sisseveoks. Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. See võimaldas senisest tulemusrikkamalt võidelda ,,kohaliku" enamlusega, mis kujutas enesest tõsist ohtu. Enamlaste tegevust juhtis illegaalselt Eestis viibiv Viktor Kingissepp. 1918. aasta detsembri keskpaigaks kavandatud mässukatse Tallinnas, mis pidi soodustama pealinna langemist Punaarmee kätte, suudeti küll eos likvideerida, kuid vastuhakkude õhutamine jätkus. Traagilisimaks kujunes Saaremaa mäss 1919. aasta veebruaris. Saarlased, olles pikemat aega äralõigatud mandrist ja vaeveldes
1917. aasta sügisel astus esimest korda üles «Siuru» rühmitus. Kuid tulevastes sündmustes omandasid eriti suure tähtsuse just advokaadid, millise ameti pidajana astub meie ette ka Artur Kallaste. Erinevalt oma vennast on ta tõsine rahvuslane, kes on rahvusmeelseks kasvatanud ka oma lapsed. Rahvuslik meelsus polnud isegi tollal veel enesestmõistetav, kuid eestlaskonnas siiski valdav, võisteldes levivate pahempoolsete ideedega, 1917. aastal juba ka jäiga enamlusega. Enamlased olid mistahes rahvuslike taotluste vastu ja siit ka vastastikune vaen, mis avaldus muuhulgas koolipoiste omavahelistes suhetes ja viis Indrek Kallaste konfliktini oma vastse klassivenna Toomaga. Tõsi, punalipud ja sini-must-valged olid tol kevadel korra ka kõrvuti lehvinud. See juhtus märtsis, kui 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast marssis Petrogradis muljetavaldavas rongkäigus Tauria palee ette, et nõuda Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Eestile autonoomiat
Petseri. Lõunarinde olukord eestlaste edu sundis tegema ümberkorraldusi Vene poole peal. Loodi Eesti Punaarmee ning suunati 75000-80000 inimest veebruaris Eesti peale. Ca. 300km rindejoonel murti veebruarist maini kogu aeg läbi, eestlastel pidevalt kriitiline olukord. Ajutiselt vallutasid venelased Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste, peaaegu ka Vöru. Vastseliina-Orava ja Rõuge-Haanja all murti punaste rünnakuhoog. Riigielu korraldamine, majandus, võitlus enamlusega, Saaremaa mäss esmatähtsaks kujunes EV majandusliku olukorra parandamine. Viljavaru kuni veebruarini. Linnades vähendati leiva kogus inimese kohta päevas 140 grammini. Olukord paranes märtsis, kui saadi abi Inglismaalt, võeti laenu Soomest ning suurriigid avasid krediidi kauba sisseveoks. Kuna valitsus tegeles nende probleemidega, oli see suureks abiks enamluse vastu, mis oli tõsine oht. Nende tegevust kordineeris Kingissepp. Taheti mässu teha detsembris, aga ideele saadi
annaabi.ee 
