kuna maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele. Eestisse jõudsid teated impeeriumi pealinnas puhkenud rahutustest 2. Märtsil, selle tulemusel seati kokku Eesti autonoomiaseaduse projekt. Oktoobripööre süvendas veelgi arusaama Venemaast lahkulöömise möödapääsmatusest, peamiseks ajendiks oli seejuures kartus, et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid 4 lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt nii maanõukogu ja maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks.
Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia). Ta arvas, et Saksamaaga sõjajalal olevad lääneriigid võiksid soostuda neutraalse Balti puhverriigi (suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik) loomisega Venemaa ja Saksamaa vahele. Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Esialgu loodeti, et just Asutav Kogu otsustab lahkulöömise küsimuse, kuna aga polnud selge, millal ja kas see saab kokku tulla, siis langes see ülesanne Maanõukogu õlule. Rahvasaadikud kogunesidki 15. novembril 1917 Toompea lossi ning võtsid kiiresti ja üksmeelselt vastu ajaloolise tähtsusega otsuse. Maanõukogu 15. novembri otsuses öeldi järgmist:
Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia). Ta arvas, et Saksamaaga sõjajalal olevad lääneriigid võiksid soostuda neutraalse Balti puhverriigi (suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik) loomisega Venemaa ja Saksamaa vahele. Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Esialgu loodeti, et just Asutav Kogu otsustab lahkulöömise küsimuse, kuna aga polnud selge, millal ja kas see saab kokku tulla, siis langes see ülesanne Maanõukogu õlule. Rahvasaadikud kogunesidki 15. novembril 1917 Toompea lossi ning võtsid kiiresti ja üksmeelselt vastu ajaloolise tähtsusega otsuse. Maanõukogu 15. novembri otsuses öeldi järgmist:
Pärast Riia langemist sakslaste kätte augusti lõpul hakati Eesti tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Nii leidis Jaan Tõnisson Maanõukogu koosolekul, et kuna surmani haige Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, siis tuleb otsida toetust Antandilt. Kardeti nii Venemaal vallanduda võvat anarhiat kui ka kodusõda, samuti Saksa vägede sissetungi. [Pajur. 2006: 26-27] Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimiseks. 15.novembril 1917 Toompea lossis Maanõukogu otsuses öeldi järgmist: · Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu · Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu · Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused [http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html]
Peamiseks ajendiks oli seejuures kartus, et enamlaste käivitatud ennenägematud sotsiaalsed eksperimendid võiksid lõppeda eesti rahva jaoks traagiliselt. Kardeti nii Venemaal vallanduda võivat anarhiat kui ka kodusõda, samuti Saksa vägede sissetungi. Kubermangukomissar Jaan Poska leidis, et ,,nüüd ei jää muud üle, kui Eesti iseseisvaks kuulutada". Muidugi tekkis kohe küsimus, kuidas seda teha. Esimestel oktoobripöördejärgsetel nädalatel kujunes Eestis omalaadne kaksikvõim. Enamlike asutuste kõrval tegutsesid jätkuvalt Maanõukogu ja Maavalitsus ning algasid koguni ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. Esialgu loodetigi, et just Eesti Asutav Kogu otsustab lahkulöömise küsimuse. Kuna aga polnud selge, kas ja millal Asutav Kogu kokku saab tulla, sus langes tema ülesanne Maanõukogu õlule. Eirates enamlaste dekreeti Maanõukogu laialisaatmise kohta, kogunesid rahvasaadikud 15. novembril 1917 Toompea lossi
suhtumisest oma riiki vaimustatud. Kuna salajastel kohtumistel enamlaste liidritega saadi enam- vähem kindel lubadus pärast Vm kodusõja puhkemist sõlmida separaatrahu Sm-ga, Sm asus enamlasi toetama, salajaste fondide rahakraanid keerati lahti, laekusid Sm välismin, luureteenistusest, kindralstaabist jm-lt suured summad, mida oli vaja ennekõike kihutuskirjanduse välja andmiseks. Saksa sõjaväevõimud andsid abi kihutuskirjanduse ja enamlike agitaatorite saatmiseks Vm-le läbi rinde. Tänu sellele õnnestus üsna kiiresti enamlike liidrite tagasipöördumine kodumaale. Vene enamlased ei tohtinud Sm-le minna, nende rongil oli dipl puutumatus. 3.apr 1917 jõudis rongitäis juhtivaid enamlasi Petr-i. 3.loeng- 19.veebruar Petrogradi Soome vaksalis võeti neid väga pidulikult vastu, olid Petr Täitevkomitee juhid kohal, ka Tšheidze, tervitati suure vaimustusega, kui revolutsiooni jätkajaid. Sooviti ka, et aidataks kaasa