Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"enamasilbilise" - 5 õppematerjali

Täheortograafia
4
doc

Täheortograafia

missioon, Sisseütlev Ajju, majja , ojja, Tegija tegevus Kes? Mida teha Käija käia Viija viia Almanahh, epohh, epohhil, mahhinatsioon,psühoos,baldahhiin, rahhiit Ofort Hääliku ühendid Kirjutatakse iga häälik ühe tähega Purke,kupli, linlane, usjas, jõmlus, piklik, lipkond, fänkond Renessarss Helitutele liitub ki Helilistele gi Kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline. Modern Poolitamine 1) Üksik kaashäälik täishäälikute vahel alustab järgmist rida.(maga-mata) 2) Kaashääliku ühendi viimane kaashäälik alustab järgmist rida. (karsk-las-tes-ki) 3) Pikk täishäälik või diftong jääb lahutamata.(saa-ma-tui-le) 4) Kolme täishääliku järjendist alustab viimane uut rida.(laiu-ta-ma) Ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üksi üle järgmise rea algusesse.

Eesti keel → Eesti keel
72 allalaadimist
Häälikuõigekiri-k p t ja g b d
4
docx

Häälikuõigekiri, k p t ja g b d

õndsus, õigsus (nagu õige); liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed, mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike; 2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. 3. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka võõrsõnade kirjutamine. f,š Lühikest f-i ja š-d ei ole. Pikk f-i ja š-d kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš:

Eesti keel → 9. klassi eesti keel
8 allalaadimist
Sissejuhatus ortograafiasse
24
pptx

Sissejuhatus ortograafiasse

Lühikesed sulghäälikud Lühikesed sulghäälikud kirjutatakse b, d, g, pikad p, t, k, ülipikad pp, tt, kk: Üks nõrk täht üks tugev täht kaks tugevat tähte hobuse kabi ostis uue kapi hiir läks kappi töökoda vanad kotad jalas minge töökotta toa lagi ära põrandat laki ostis põrandalakki Üks p, t, k kirjutatakse: pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka, kõike; kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pea-rõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, saslõkk, hopakk. Häälikuühendid Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu)

Eesti keel → Eesti keel
12 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetus
16
docx

Eesti keele vormiõpetus

Alltüüp RAUDNE: · Raudse, raudset, raudsesse, raudsete, raudseid, raudsetesse e raudseisse · ne-liitelised sõnad, millel liite ees on konsonant · Gen alates asendub n-häälik s-iga (absurdne, eilne, ilmne, homonüümne, nasaalne, oraalne, poorne, rööpne, siinne, vaimne, õudne, ürgne) Alltüüp ÕPIK · Õpiku, õpikut, õpikusse, õpikute, õpikuid, õpikutesse e õpikuisse · 3- ja enamasilbilise genitiiviga sõnad, v.a II kk akvaarium- ja seminar-tüübilised, IV kk habe-tüübilised ja V kk ne-, s- sõnad. · Arendatav, forint, jogurt, kirjutaja, meeletu, ootamatu, räpakas, sajas, sidur, sihtur, tihe, tüse, valgusti, varrukas, õpetatav, üheksas. Ligidal, lähedal, lühida, mõlema ­ neil puudub ains nom. · Kolmandat e kolmat, tuhandet e tuhat, parajat e parast

Eesti keel → Eesti keel
177 allalaadimist
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

esimene põhitunnus astmevahelduslikkus (ehk siis olulised tüvesisesed muutused). I ja II pöördkonnas on astmevahelduseta verbid, III pöördkonnas on nõrgeneva tüvega verbid (da- inf tugevas, indikatiivi preesens nõrgas astmes), IV pöördkonnas tugeneva tüvega verbid (da- inf nõrgas, indikatiivi preesens tugevas astmes. I pöördkonnas on pika vokaali või diftongiga lõppeva ühesilbilise tüvega verbid, II pöördkonnas kahe- või enamasilbilise tüvega verbid. 39. Arv- ja asesõnade käänamine ­ 1) Arvsõnad moodustavad ühtse sõnaliigi ainult tähenduse ja morfoloogia seisukohalt. Lauseõpetuse seisukohalt kuuluvad arvsõnade hulka väga erinevalt käituvad sõnad. Arvsõnadeks nimetatakse sõnu, mis väljendavad asjade hulka ning muutuvad käändes ja arvus. Tähenduse järgi jagunevad arvsõnad omakorda kaheks: põhiarvsõnad ehk kardinaalid ja järgarvsõnad ehk ordinaalid. Põhiarvsõnad

Eesti keel → Eesti keel
442 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun