miks seda ei saa pidada ülimaks allikaks. Oleksin oodanud, et autor oleks konkreetsemalt neid muid allikaid maininud. 7.osa: Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks. Üldiselt oli see tekst oma ehituselt lihtsam kui paljud teised filosoofilised tekstid, seega võimaldas see teksti sisu lihtsamini mõista. Arusaamatuks jäigi see, kas autori eesmärk oli lihtsalt empiriste rünnata /kritiseerida või konkreetselt arutleda sellest, millised on allikad, millel tasuks tugineda. III. osa: Descartes uskus, et kui ta mõtleb, järelikult on ta olemas. Ta oli ratsionalist, Popper oli samuti ratsionalist, kuid tema filosoofiat võib pigem nimetata kriitiliseks ratsionalismiks. Arvan, et Karl Raimund Popperit ei rahuldanud Descartes`i üldkehtiva alus, sest ta oli ka ise ratsionalist ja tema jaoks oli Descartesi üldkehtiva alus liialt pinnapealne.
Maurice Merleau-Ponty kunstifilosoofia ja tema tajukäsitlus Paul Cezanne maalide kunstifilosoofilise analüüsi oluline aspekt on tajukäsitlus, kuidas Merleau-Ponty selgitab maailma ja inimese vahelist suhet, inimese silma ja vaimu vahelist suhet. Oma tajukäsitluses kritiseerib Merleau-Ponty nii empiriste, nagu Hume, kui ka ratsionaliste Descartes'. Järgnevalt kirjeldan Merleau-Pony filosoofilist lähenemist maailmale ja kunstile ning lisan ka mõned ideed, mis mul tema tekstidega tutvudes tekkisid. Merleau-Ponty eristab inimese juures tema keha ja ihu keha tähenduses füüsiline objekt, ihu kui elav süsteem, mitte kunagi tabula rasa vaid alati maailmaga seotud olev. Sellise tõlgitsusega vastandub ta empiristidele, kes väidavad, et inimene on puhas leht
G.Berkeley on tõeline subjektiivne idealist. See, mida me nimetame asjadeks on liitaisting ehk aistingute seos ja meil ei ole mingit alust oletada, et nende taga oleks tõelisust. Esse est percipi "olemas olla tähendab tajutav olla". Mingit materiaalset eset ei eksisteeri sõltumatult tajuvast subjektist. Materiaalseid objekte pole üldse olemas. On olemas vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Selles mõttes on Berkeley üks järjekindlamaid empiriste. Kõik, mida me tajume on üksnes meeltega tajutav. Asjad on maailmas just sellised nagu me neid aistame, ainult et nad ei ole "asjad". Kõik on tingitud "vaimust", mis mõjutab "kõike kõiges" ja millest kõik koosneb. Kuidas siis aga eristada fantaasiat ja tõelisust? Esimesi võime esile tuua omal soovil, teised kujutlused tekivad meist sõltumatult ja seda teatud reeglipärasusega. Kuna me ise ei saa luua aistinguid peab neil olema mingi põhjus meist väljaspool
- "Looduslugu ... õpetaks meile muudatusi maa kujus, maa looduis (taimedes ja loomades), mis on läbi teinud loomulikke muutusi, ja sellest tingitud kõrvalekaldumisi liikide algpiltidest." Kriitlise probleemi väljakujunemine - Kanti õpingute ajal valitses Saksamaal Leibnitz- Wolffi filosoofia. - See oli ratsionalism selle dogmaatilisel kujul. Mida mõistus ütleb maailma kohta on tõde. - Lugedes inglise empiriste, eriti J.Lock'i ärkab Kant "dogmaatilisest unest". - Lock: "Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes." - Sellisele põhimõttekindlale empirismile on metafüüsika kui teadus mõttetu. - "Vaimudenägija unenäod" , kus ta astub Emanuel Swedenborgi (1688-1772) vastu. - "Kui me vaatleme mõningate mõtteliste maailmade õhulossimeistreid ..., selliseid näiteks, kes asjade korda, nagu see Wolffi puhul on, vähesest kogemusest
Hobbesi peamine huvivaldkond oli poliitika. Ta oli täielikult veendunud, et parim valitsusvorm on absoluutne monarhia. Hobbes pooldas hedonistlikku motivatsiooniteooriat. Nauding vs valu. Hobbes taastutvustas „assotsiatsiooniseadust”. Sündmused mida kogetakse korraga, ka meenuvad üheaegselt ning nendest mõeldakse hiljem ühenduses olevatena. Füüsikaline monist – Väita mittemateriaalse vaimu olemasolu on alusetu. John Locke (1632-1704) Mõjutas tugevamailt järgnevaid briti empiriste – eriti keha ja vaimu duaalsus. Hedonistlik motivatsiooniteooria. Nauding vs valu. Lihtsad ja keerulised ideed – lihtsatest moodustuvad keerulised. Esmased ja teisesed kvaliteedid. Esmased on objektiivsed ja teisesed on subjektiivsed. Idee kui mentaalne kujutlus, mis pärineb aistingust või reflektsioonist. Ei seletanud kuidas see toimub. Aistingud on ideede allikad – nendest võib edasi arendada uusi ideid. Sensoorne stimulatsioon kui mõttetegevuse allikas
· Kanti õpingute ajal valitses Saksamaal Leibnitz- · Ta saab paljude austuste osaliseks. Kutsed Wolffi filosoofia. väljapoole lükkab aga tagasi. · See oli ratsionalism selle dogmaatilisel kujul. · Kui ta 12. veebruaril 1804 a. silmad suleb, leinas Mida mõistus ütleb maailma kohta on tõde. kogu linn. Ülikool ja linn valmistavad · Lugedes inglise empiriste, eriti J.Lock'i ärkab Kant suurejoonelised matused. "dogmaatilisest unest". · Teosed · Lock: "Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis · 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria enne on olnud meeltes." · 1756 Füüsiline monadoloogia · Kriitlise probleemi väljakujunemine
annaabi.ee 
