objekti suhtes sõltumatu. Ühiskond on nende arvates reaalne tegelikkus, teda on võimalik analüüsida ja prognoosida kui seda tehakse õigete meetoditega. Kõige tähtsam ühiskonna arenemise mõistmiseks ongi MEETOD! Positivismi 3 postulaati: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias · Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid · Mis on konfliktiparadigma sisu? Keskendub ühiskonnasisestele gruppidevahelistele pingetele, omavahelise võitluse allikatele. Ühiskonna muutuste allikana näebki konflikte, mis on ühiskonda sisse kodeeritud ja mis leiavad kogu aeg aset. Konfliktiteooria uurib: · kuidas tegurid nagu näiteks sotsiaalne klass, rahvus, sugu ja vanus on seotud
Teaduste eesmärgid: · Kirjeldamine uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine · Seletamine põhjuste väljaselgitamine (miks asi nii on) · Ennustamine tuleviku kohta järelduste tegemine · Mõjutamine teadmisest lähtudes maailmas mingite muutuste tegemine Teadus koosneb 2 komponendist: empiiria ja teooria. Empiiria: andmete kogumine, analüüs, ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria: süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta, ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Need kaks peaksid toimuma koos, harmooniliselt. Teaduslike uurimuste tüübid: · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende analüüs ja tõlgendamine · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs · Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest · Meta-analüüs varem tehtud emp.uuringute statistiline analüüs (nö uurib uurimust)
4.Selgitage positivistliku uurimisparadigma põhiseisukohti Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte. Positivism ei eralda teooriat praktikast, taotleb täppisteaduslikkust ja formaalset mõõdetavust. Kõik peab olema kogemuslikult kontrollitav . 3 põhiseisukohta: · Sotsiaalsed nähtused on kvalitatiivselt samad, mis loodusnähtused · Loodusteaduslikud meetodid on kasutatavad ka sotsioloogias · Sotsioloogia ülesandeks on empiiriale tuginedes prognoosida sotsiaalseid nähtuseid 5.Selgitage, mis on operatsionaliseerimine ja milline on selle töösammu koht uurimisprotsessis. Millised on kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimuste erinevus selles suhtes. Teooria sidumine empiirikaga mõistete abil. Abstraktsemad mõisted tuleb empiirikaga ühendada operatsionaalsete definitsioonide kaudu. S.t. mõisted tuleb defineerida nii, et neile vastavad empiirilised nähtused oleksid vaadeldavad, kirjeldatavad ja mõõdetavad.
kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Oluline on näha erinevaid variante. 10.09.13 Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduse komponendid · Epmiiria 1. Uute andmete kogumine ja nende analüüs 2. Mis tegelikult maailmas toimub? 3. Ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele · Teooria 1. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta 2. Mis peaks loogiliselt võttes toimuma? 3. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda Matemaatika on imelik teadus, seal empiiriat pole (?) Ka teadlased kipuvad jagunema empiirilisteks ja teoreetilisteks. Teaduslike uurimuste tüübid Need lähtuvad teaduse komponentidest. · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta , nende analüüs ja tõlgendamine. Kõige klassikalisem ja enam levinud. Kõige paremini formaliseeritav ehk etappideks jaotatav. Lihtsam on välja tuua, kuidas uurimust teha.
Mõjutamine maailma muutmine endale soovitavas suunas. Teaduslik mõjutamine on efektiivsem kui igapäevane mõjutamine. Teaduse komponendid: Empiiria ütleb, mis tegelikult maailmas toimub. Uute andmete kogumine ja nende analüüs.ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele. Teooria mis teooria järgi maailmas peaks toimuma. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda. Teadlaste hulgas on empiirikud ja teoreetikud. Teaduslike uurimuste tüübid: Empiiriline uurimus kogutakse uusi andmeid uurimisobjektide kohta, neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs. Ülevaateuurimus ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest. Ei koguta andmeid, vaid tegeletakse varajastemate andmetega
annaabi.ee 
