kui ka kollektiivi liikmena. Lapse jaoks on tähtsad eelkõige õppimiskogemused, tunnetusvõimete igakülgne arendamine, mitte niivõrd konkreetsed teadmised ja koolitarkuste õppimine. Lapsekeskne kasvatus tõstab esile õpetaja aktiivse osalemise õppeprotsessis (Hytönen, Krokfors, 2002). Paljud pedagoogid ja teadlased on tõestanud, et muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning avaldab mõju nii mõtlemise, loovuse, empaatiatunde, mälu kui ka tahteomaduste arendamisele (Muldma, 2008). 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008). Riho Pätsi (1975) arvates on muusikalise kasvatuse esmaülesandeks muusikaliste
suhtlemist nõudva töö ja tegevuse vältimine, ülitundlikkus tõrjumise ja kriitika suhtes Sõltuv isiksus laseb teistel otsustada, liigne järeleandlikkus, oma huvide allutamine, vastumelsus esitada nõudmisi, hirm et ei suudeta enese eest hoolt kanda, hülgamiskartus, vähene võime teha otsuseid, enese tajumine abitu, jõuetu, ebakompetentsena Nartsissistlik isiksus kõrgenenud enesehinnang, imetlusvajadus, empaatiatunde puudumine, liiga ennast täis, üleolev, erilisuse veendumus, vajab rõhutatud imetlemist, kasutab teisi ära, empaatiatunde puudumine, kade ÄREVUSHÄIRED Stressiga seotud ärevushäired, stressiga mitteseotud ÄH, orgaanilised ÄH, ÄH ja sümptomid psühhoaktiivsetest ainetest, ärevussümptomid teiste psüühikahäirete korral, ärevusseisundid kehaliste haiguste korral. Esinemine: kõige levinumad psüühikahäired(25%). Elu jooksul esineb 30,5% naistest ja 19,2%meestest
vaateid, maailma ja tuleviku kohta, mis ei ole reaalsed. See teraapia aitab isikul ära tunda kahjulikke mõtteviise, inimene õpib uusi käitumis ja mõtteviise, mis aitavad omakorda tervislikule eluviisile kaasa. (Clinical Reference Systems 24.04.2007). 13 Nartsislik isiksus Nartsisliku isiksuse põhiiseloomujoonteks on enesetähtsustamine, imetlusvajadus, empaatiatunde puudumine. Inimene on liialt ennast täis, hõivatud fantaasiatega piiritust edust, armastusest, ilust, võimust. Ta usub, et tema probleemid on ainulaadsed ja ainult erilised inimesed mõistavad neid. Imetleb end ülemäära, tunneb end väljavalituna ja taotleb põhjendamatult soodsat käitumist. Nartsislik inimene on käitumiselt ülbe, upsakas ning oma eesmärkide saavutamiseks kasutab teisi ära. Kuna empaatiavõime puudub, siis pole inimene
tegevuse vältimine · Ülitundlikkus tõrjumise ja kriitika suhtes Sõltuv isiksus F60.7 · Laseb teistel otsustada · Liigne järeleandlikkus, oma huvide allutamine · Vastumeelsus esitada nõudmisi · Hirm, et ei suudeta enese eest hoolt kanda · Hülgamiskartus · Vähene võime teha otsuseid · Enese tajumine abitu, jõuetu, ebakompetentsena Nartsissistlik isiksus · Kõrgenenud enesehinnang · Imetlusvajadus · Empaatiatunde puudumine · On liiga ennast täis, üleolev · Mõtted, kujutlused, fantaasiad oma suurest edust, ilust, armastusest · Erilisuse ning ainulaadsuse veendumus · Vajab rõhutatud imetlemist · Nõuab erilist kohtlemist · Kasutab teisi ära · Empaatiatunde puudumine · Kade või arvab, et teda kadestatakse Püsivad isiksusemuutused. · Ajukahjustuse ja haigusega mitteseostatavad IM-d (F 62) IH varasem puudumine, tekkimine tugeva stressi või psüühikahäire järel
Kui aga inimesed järjest enam harjuvad ära selliste asjadega, siis hakkab kahanema ka üks oluline teise inimese aitamist motiveeriv tegur. Me üha enam kohanema ära sellise stressiga. Teiseks protsessiks mis aitamist mõjutab on hädasolijate alavääristamine. Kui nähakse, et teine kannatab ilma põhjuseta, siis hakatakse hädasolijat alavääristama. Selline protsess võib välja viia ohvrite süüdistamiseni. Empaatiatunde piirid: Inimestel on väga tugev tendents jagada maailma "meieks" ja "nendeks", omadeks ja võõrasteks. Seetõttu on inimestel empaatiatunne sagedamini endasarnaste, omade vastu kui nende, võõraste vastu. Informatsiooni üleküllus: Üldiselt on abivalmiduse aste madalam linnades ja kõrgem maal. Stanley Milgram arvas, et aitamise madalam tase linnades võib olla seotud suurema informatsiooni küllastatuse astmega. Linnas on info üleküllastumus. Selleks, et toime tulla, peavad nad
annaabi.ee 
