· Kõik näoväljendused ei seostu emotsioonidega, inimesel on tuhandeid näoväljendusi. · Puudub üksmeel kui palju on põhiemotsioone, millised on põhiemotsioonid? · Inimesed kogevad vastandlikke emotsioone · Kas näoväljenduste universaalsus on seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega. Veel emotsionaalsete reaktsioonide liigitamist: · Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid. 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria: emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismis ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. (NT. Nutan, järelikult olen kurb.) Cannon-Bardi teooria: Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. Erinevus: J-L sõnul kontrollivad emotsioone kehalised reaktsioonid, C-B sõnul aju.
universaalsusega Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel Oluline on uurida universaalseid komponente, mille kombineerumisel emotsioonid tekivad Liigitamine: positiivsed ja negatiivsed, (kõrgemad ja madalamad- sotsiaalsed on need kõrgemad) 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. "Selle teooria kohaselt tunneb inimene hirmu, sest ta väriseb." Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju:
Näiteks, kas näoväljenduste universaalsus seotud emotsioonide universaalsusega või käitumisviiside universaalsusega. Emotsioonid võivad erineda selle poolest, kuivõrd baasilised nad on, ent pole mõtet otsida kvalitatiivset erinevust baasiliste ja mitte-baasiliste emotsioonide vahel. Oluline on uurida universaalseid komponente, mille kombineerumisel emotsioonid tekivad. Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada? 4. Kirjeldage James-Lange ja Cannon-Bardi emotsiooniteooriaid. Mis on nende olulisimad erinevused? James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: - Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. - Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral.
Kaasaegne limbiline süsteem - Sisaldab amügdalat/mandelkeha ja prefrontaalkoort - Ajukoor on selleks et infot edasi-tagasi saata - Info läheb limbilasest süsteemist ajukoorde, meeltega võtame info vastu - Meeltest saadud info läheb kindlasti läbi taalamuse - Subjektiivne mõnutunne töödeldakse orbitofronataalses prefrontaalkoores - Keskmised – eesmised osad – sensoorsed mõnud - Mediaaln OFc – rohkem hüved Erinevaid olulisi emotsiooniteooriaid - Damasio – emotsioon on kehalist päritolu ja suunab kognitiivseid protsesse – somaatilise markeri hüpotees - LeDoux – keskendus hirmu neurobioloogiale, fookuses mandelkeha (roll õppimisel ja hirmu tingimisel) - Rolls – emotsioonid on õppimisele ehk psüühiliste protsesside sarrustamisele sekundaarsed; kasu-kahju analüüs kui motiveeriv jõud ms juhivad emotsiooni - Davidson – emotsioonid on primaarsed, inimese ajukoore talitlusest tulenevad nähtused;
Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: · Meeleolu (isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele) · Ärevus(emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunn) · Stress (pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel) Stress on
Kolmandaks elukuuks kujuneb välja selgesti eritatav dihhotoomia – ebameeldivus ja lõbu. Järgmise kolme kuu vältel diferentseerub tundeelu veelgi: eristuvad viha, põlgus/vastikus, hirm. Umbes aastasel lapsel kujunevad väja armastus/kiindumus ning tiivustatus/ülevus. Emotsioonide teooriad Tuntumateks teooriateks võib lugeda Jamesi-Lange teooriat, Cannoni-Bardi teooriat, Pavel Simonovi informatsioonilist teooriat ja kognitiivseid emotsiooniteooriaid. 37 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: Meeleolu (isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele) Ärevus(emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunn)
annaabi.ee 
