Kodutöö autor leiab, et nad on oma diskussioonis mõlemas rollis. Intervjuu toimub vestluse ja ka diskussiooni vormis. Intervjueerija formuleerib küsimusi selgelt ja ühemõtteliselt. Vahest kuulab intervjueeritava vastuseid tähelepanelikult, vahest segab vahele, täiendab omalt poolt või hoopis vastab kommunikaatori eest. Mihhail kogu intervjuu käigus on väga avatud ja kasutab palju žestee. Kogu vestlus näeb väga emotsionaalsena välja. Mihhail on oma teadmist kindle, tal on nii teoreetilisi kui ka praktilisi näiteid, mis annab teda häati mõista ja olulised momendidi meelde jätta. Saate lõpus intervjueeritava tänatakse kohtumise, kasulikke ja väärtuslikke nõuannete ning leitud aja eest.
VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele ehk isajärgsele eluviisile kulges aeglaselt. Suhteliselt palju on teada oma aegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Naise roll vanal ajal Koduses elus oli naine tavaliselt küll korraldaja ja vastutaja, aga pidi samas täielikult mehele alluma. Naise rolli nähti emotsionaalsena. Naist hinnati ja austati eelkõige emana. Tal ei olnud poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud ta otsustada. Naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Mehe roll vanal ajal Mehe roll on instrumentaalne. Mees pidi tegutsema toitjana, hankijana distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Mehe seksuaalelu oli vaba. Mehe puhul on ohjeldamatut seksuaalsust peetud loomulikuks, elujõulisuse näitajaks.
Funktsioon sotsialiseerumis turvalisuse pakkumine turvalisuse pakkumine Funktsioon sotsialiseerumis funkt- sotsialiseerumisfunkts. Sioon VANAEG Mehe roll on intsrumentaalne, ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli ka praegu enam emotsionaalsena. Naisi hinnati ja austati eelkõige emana. Naistel ei olnud tihtipeale poliitilisi õigusi ja ka oma elu üle ei saanud nad otsustada Lapsed olid olulisel kohal, vanemate kohustuseks peeti neid õpetada ja kasvatada, roomas olid lapsed oma vanemate ''vara'', vanemad võisid vabalt otsustada mida oma lastega teha. Vaesed hülgasid oma laspi või müüsid orjaks, ka rikkad loobusid oma lastest, eriti tüdrukutest
Naise seksuaalsus ei olnud vaba, kehtisid kindlad reeglid, nendest üle astumine tõi kaasa karmid karistused. 3) Võrdle perekonda vanaaja juudi (Heebrea) ühiskonnas ja antiikmaailmas (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) Perekond antiikmaailmas: Seksuaalne vabadus Tsölibaat ( seksuaalelu vältimine) Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Perekond Heebrea ühiskonnas: Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli korrastatud, kuuludes kindlalt abiellu, sellega liialdamist ei peetud õigeks. Üksi elavaid inimesi oli vähe. Tekkis mõiste „abielulised kohustused”, mis takistas mehel ja
K?ge suuremat m?u avaldas Itaalia , ent v?a olulised maad on ka Inglismaa , Saksamaa ja Prantsusmaa. Minu eesm?giks on kirjeldada barokiajastut just muusikalise perspektiivi kaudu. L?i?evaade Barokk-Kultuur oli d?aamilineja rahutu. Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja Kunsti d?aamilisus , rahutus , liialduse , teatraalsus. Barokkmuusikast sai rahva emotsiooniline meelelahutus. Eesm?k oli rahvas nutma panna. Heliteos pidi algusest l?uni p?ima emotsionaalsena ja muusikal puudus sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest muusikast palju ?ekesisem. Muusika tellis ?kond , organiseeris kuulamise ning tasustas muusikuid. Sel ajal tekkis ka kontsertstiil. Vaikselt vajus muusika ka suurema publiku ette. Renessanssi muusika sobis nii kuulamiseks kui ka tantsimiseks , siis Barokkmuusikast kuulati pingsalt. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus t?tsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid
Armastust küll ülistati aga seda seostati abieluga. Olulisel kohal perekonnas olid muidugi lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid kasvatada ja õpetada ning sisendada neile sõnakuulelikkust ja austust endas vanemate suhtes. Juudi ühiskonna rangelt reguleeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm hoopis teistsugust pilti. Antiikajast leiame seisukoha, et mehe roll peres on olla toitja, hankija, distsiplineerija ja pere üldine juhtija. Naist aga nähti emotsionaalsena. Kaua kestis ühiskonnas arusaam, et mehe seksuaalelu on vaba ja naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üle astumine oli karistatav. Antiik-Kreekas austati ja hinnati naist eelkõige emana, abielunaisele anti kasvatust ja õpetust ainult selleks, et majapidamine korras hoida ning, et tagada mehele nii füüsilisi ja vaimset rahuldust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa võimu all,
võimaluste üle reguleerida abielu, perekonna, sündimuse ja laste kasvatamisega seonduvat. Samas ulatusid nende hoiakud täieliku seksuaalse vabaduse pooldamisest tsölibaadi* ehk seksuaalelu täieliku vältimise soovitamiseni. Seega leiame juba antiikajast seisukoha, mis peaaegu tänapäevani vastu on pidanud: mehe roll on instrumentaalne* ehk ta peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi enam emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard, mis valitseb järgnevailgi sajandeil: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Rooma perekonnas oli hierarhia tipus domineerivpatriits, kes valitses täielikult oma familiat* ehk suurt peret naist, lapsi, orje. Tema otsustas kõik ja ta otsuste üle polnud kellelegi kaevata. Naist hinnati ja austati eelkõige emana
Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes. Antiikmaailm Vastandlikud hoiakud: seksuaalne vabadus tsölibaat (seksuaalelu vältimine). Mehe roll instrumentaalne mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Antiikmaailm Roomas valitses perekonda patriits naist, lapsi, orje jt. Rooma patriitsi kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud homoseksuaalsus. Roomas ei olnud naisel poliitilisi õigusi. AntiikKreekas oli naine kas abielus, ori või hetäär.
Leskedel lubati uuesti abielluda. Vanaaeg Olulisel kohal olid perekonnas lapsed, rõhutati vanemate kohustust neid õpetada ja kasvatada, samas aga sisendati lastele sõna kuulelikkust ja austust vanemate suhtes. Antiikmaailm Vastandlikud hoiakud: seksuaalne vabadus tsölibaat (seksuaalelu vältimine). Mehe roll instrumentaalne – mees on toitja, hankija, distsiplineerija, juht. Naise rolli nähti siis ja nähakse sageli praegugi emotsionaalsena. Selgelt ilmneb antiikajal moraali topeltstandard: mehe seksuaalelu on vaba, naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üleastumine on rangelt karistatav. Antiikmaailm Roomas valitses perekonda patriits – naist, lapsi, orje jt. Rooma patriitsi kasutuses olid orjatarid ja lõbumajad, keelatud ei olnud homoseksuaalsus. Roomas ei olnud naisel poliitilisi õigusi. Antiik-Kreekas oli naine kas abielus, ori või hetäär.
annaabi.ee 
