Perevägivalla mõiste annab teada, et peres on vägivaldsed suhted, kui ei täpsusta, milliste pereliikmete vahel vägivald aset leiab. Mõiste ,,perevägivald" alla mahub palju vägivalla eri liike: 2 · Mehe või meespartneri poolt abikaasa või intiimpartneri suhtes toime pandud vaimne, füüsiline, seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud emotsiaalne trauma, füüsilised vigastused või muu kahju. · Naise või naispartneri poolt abikaasa või intiimpartneri suhtes toime pandud vaimne, füüsiline või seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud emotsiaalne trauma, füüsilised vigastused või muu kahju. · Vanemate või hooldajate poolt laste suhtes toime pandud vaimne, füüsiline või seksuaalne rünnak, mille tagajärjel on ohvrile tekitatud
Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt
Sotsiaalseteks vanemateks on enamasti bioloogilised vanemad, kes täidavad lapsevanema rolli vastavalt ühiskonna ootustele. Psühholoogiline vanemlus- Psühholoogiliseks vanemaks saab lapsele inimene, kellega teda ühendab kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab (nt. tädi, vanaema jne). Psühholoogiline vanemlus on olemuselt kõige keerulisem ning selles on võimalik eristada nelja osa: argivanemlus, emotsiaalne vanemus, päritoluvanemlus, vastutusvanemus.
Kasutatud kirjandus Kuurme, T., 2003 Kasvatuse võim ja võimetus Madise, I., 1992, Montessori pedagoogika I osa Wikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Maria_Montessori Wikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Montessori_pedagoogika Kristi Metshein Enesehinnang Õppisime väga palju inimese kehalise arengu kohta, mida võib ka nimetada kasvatuse õpetuseks. Inimene on nii kehaline, emotsiaalne, sotsiaalne kui ka MINA-olend, kes on endast teadlik ning suudab juhtida oma elu. Inimese tähtsus on siin ilmas hoida oma olemust. Et me suudaksime mõista ja koos olla teistega, vastutada enda eest. Õppisime ka erinevaid kasvatusteaduse valdkondi. Saime väga palju teada samuti lapsepõlvest ja õppimisest. Arusaamad õppimisest, vahel tuleb mõnest loobuda, teha erinevaid valikuid, uurida. Õppida saab ka eksimuste kaudu. Praegusel ajal koolis tegeletakse rohkem
võimalik eristada nelja osa: · Argivanemlus- Lastega jagatakse kõike, mis perekonna argielus ette tuleb. Nt. Koos tehakse koduseid töid, puhatakse, peetakse tähtpäevi/pühasid (jõulud, jaanipäev jne.) Tähtis on, et perekonnal oleksid oma traditsioonid. · Emotsiaalne vanemus Vanema armastus lapse vastu peab olema tingimusteta. See tähendab, et last hinnatakse ja armastatakse mitte selle eest, mida ta teeb või annab, vaid tingimusteta. · Päritoluvanemlus Juured: on tähtis, et lapsel kujuneb pilt esivanematest ja iseendast kui nende järeltulijast.
Fülogenees organismide ajalooline areng Genotüüp geenide kogum Fenotüüp isendi kõigi tunnuste kogum Kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused Kognitiivne areng · Jean Piaget areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel · Kaasasündinud huvi · Skeemid, nende võrdlemine tajutavaga, ebakõla assimilatsiooni kaudu Sotsialiseerumine vajalik kognitiivne võimekus, et võtta omaks reeglid; emotsiaalne küpsemine; kõlbelise mõtlemise areng (L. Kohlberg) Isiksuse areng E. Erikson (psühhosotsiaalne arenguteooria). Elutsükli kaheksa astet (1968) Kohlbergi moraalse arengu mudel: 1. Aste allumise ja karistuse orientatsioon; reeglitest kinnipidamine kaaristuse ja problemide vältimiseks 2. aste- hedonistlik orient.; reeglite järgi käitumine, vältimaks hukkamõistmist 3. aste- "hea poiss, hea tüdruk" käitumine, vältimaks hukkamõistmist 4
annaabi.ee 
