curvatura kõverik ramus haru recessus sopis discus ketas regio piirkond dorsum selg retinaculum hoideside ductus juha rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus
curvatura kõverik radix juur ramus haru discus ketas recessus sopis dorsum selg regio piirkond ductus juha retinaculum hoideside rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga fossa auk stratum kiht fovea lohk substantia ollus
Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesköbruke (tuberculum articulare). Trummiosa (pars tympanica) piirab välimist kuulmekäiku (meatus acusticus externus). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus). Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend (impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis), tikkeljätkemulk (foramen stylomastoideum) ja tikkeljätke (processus styloideus). Nibujätkeosa (pars mastoidea) välisküljel on nibujätke (processus mastoideus). Nibujätkeosal on ka nibujätkelmulk (foramen mastoideum). OTSMIKULUU (os frontale) (peas)
trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE linea et crista intertrochanterica PÖÖRLATE VAHELINE HARI linea aspera - PÖÖRLATEVAHELINE JOON tuberositas glutea TUHARA KÖPRUS linea pectinea - KAREJOON facies poplitea SILEPIND ??????????? ÕRNAMINE condylus med. et lat - PÕNT epicondylus med et lat - fossa intercondylaris - VAHELINE PÕNT ???????????????????????? facies patellaris - patella - KEDERLUU tibia - SÄÄRELUU condylus med et lat - PÕNT eminentia intercondylaris - tuberositas tibiae - SÄÄRELUU KÖPRUS margo anterior - incisura fibularis - malleolus medalis - -KESK VASARIK LUU PEKSE linea musculi solei LESTIAS SOON Fibula - PINDLUU caput fibulae -PINDLUU PEA apex capitis fibulae TIPP ?? malleolus lateraalis KÜLG................................? ossa tarsi - KANNALUU talus - KONTSLUU os cuneiforme med, intermed et lat - TALDLUU calcaneus - KANDLUU os cuboideum - KUUPLUU os naviculare - LODILUU
piiri suure- ja väikevaagna vahel. Häbemeluu kamm, niudeluu joon, ristluu neem Selgita sümfüüsi ehitust ja näita noolega tema asukohta. Sidekoelisest kõhrkoest Näita joonisel, kus asub tuberoositas tibiae Sääreluukõprus). Missugune lihas sellele kinnitub. m.quadriceps femoris - reie-nelipealihas Näita joonisel, kus asub eminentia intercondylaris (põntadrvahekõrgend) ja ütle, mis sinna kinnituvad Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas Kas need on põlveliigses painutajad või sirutajad?
- ülalt piiravad: pedunculi cerebellares superiores (A4) - alt piiravad: pedunculi cerebellares inferiores (A5) - keskel on ristisuunalised medullaarjutid – striae medullares (A6) ülespoole jääb sild allapoole piklikaju - keskpidiselt paikneb sulcus medianus (A7) sellest kummalgi pool piirivagu – sulcus limitans (A8) - piirivaost mediaalsemalt projetseeruvad basaalplaadi, lateraalsemalt alaarplaadi derivaadid - Basaalplaadi ala – eminentia medialis (A9) colliculus facialis (C10) – närvivaokünkake – ülal trigonum nervus hypoglossi (A11) – keelealuse närvi kolmnurk – all - alaarplaadi piirkond locus coeruleus (A12) – sinav koht - ülal area vestibularis (A13) – suur kolmnurkne esikuväli – keskel trigonum nervus vagi (A14) – uitnärvikolmnurk – all TEGMEN VENTRICULI QUARTI - NELJANDA VATSAKESE LAGI Eesmine osa - pedunculi cerebellares superiores (AC4)
veresooni ja närvikiude. Ajuripats koosneb kahest põhilisest sagarast - eesmisest ja tagumisest Tagumine ajuripats: neurohüpofüüs 60 • Tagumine ajuripats: hüpotalamuse väljakasv, mis koosneb närvikoest • Hüpotalamuse neuronite närvikiud kulgevad läbi varre ja lõpevad tagumises ajuripatsis. • Närvivarre ülemine osa laieneb hüpotalamusse ja nimetatakse seda eminentia mediana’ks. Hüpotalamus ja tagumine ajuripats Keskjoone vaade näitab, et paraventrikulaarse ja supraoptilise tuuma Magnotsellulaarsed neuronid saadavad oma kiud otse ajuripatsi tagumisse osasse, kus nad väljutavad oksütotsiini ja vasopressiini (ADH) •Kui vere maht suureneb, siis neerude filtratsiooni seadistatakse ümber moel, et rohkem vedelikku filtreeritakse minutis • Tavalises olukorras ADH ei kontrolli neerude funktsiooni ja vesi järgneb ioonidele kui need kulgevad mööda
- tagumine sein fascia transversalis. Mehel kulgeb läbi kubemekanali seemneväät (funiculus spermaticus); naisel emaka ümarside (ligamentum teres uteri). Lacuna vasorum. Lacuna vasorum soontelaugas, on lig. inguinale all mediaalsel paiknev ava, mille kaudu a. ja v. femoralis väljuvad vaagnaõõnest reiele. Seda piiravad: - ülalt lig. inguinale, - alt os pubis, - lateraalselt - arcus iliopectineus. Arcus iliopectineus on fascia iliaca paksend lig. inguinale ja eminentia iliopubica vahel. Lacuna musculorum. Lacuna musculorum lihastelaugas, on soontelaukast lateraalsemal olev ava, mille kaudu väljuvad vaagnaõõnest reiele m. iliopsoas ja n. femoralis. Seda piiravad: - ülalt lig. inguinale, - alt os ilium, - mediaalselt arcus iliopectineus. Foramen suprapiriforme et foramen infrapiriforme. Vaagna luude ja sidemete (os ischii, os ilii, lig. sacrotuberale ja lig. sacrospinale) vahele jääb