Rahvastikuteadus, mis uurib riigi rahvaarvu. 2. Arvuta suhteline iive Jõuval 2007. aastal, kui aasta algul elas Jõgeval 6349 inimest, aasta jooksul sündis 80 ja suri 60 inimest. (80-60):6349*100% = 0,3% VASTUS: Suhteline iive Jõgeval on 0,3% 3. Milline on tänapäeva üle 60-aastaste soolise koosseisu eripära? Nais pesinäre on rohkem, kui mees pensinäre. 4. Miks see nii on? Sest naiste eluiga on pikem ja naistel on paremad ja ohutumad tööd. 5. Mida nimetatakse emigratsiooniks? Väljarännet nimetatakse emigratsiooniks. 6. Too näide selle toimumise kohta Eestis. Eestist läheb eestlane näiteks Soome elama. 7. Täida lüngad või tõmba valele variandile joon alla. Eestis elab linnades umbes 79% / 40%. Linnaline asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem inimesi kui Pärnus. 8. Nimeta kolm kõrge suremuse põhjust.
eraldatus. Ühiskondlikult on tõukejõuks üleasustus, sallimatus, terrorism ja sõjad, madal elatustase, tööpuudus jne. Migratsiooni tõmbejõuks on soodne kliima, tasane pinnamood( maastik), viljakad mullad, loodusvarad, sobilik piirkond ja hõivamata maad. Ühiskondliku tõmbejõuks on võimalus saada maad, sotsiaalne sallivus, vajadus tööjõu järele, kõrgem elatustase, arenenud infrastruktuurid jne. Riigist, kust välja rännatakse nimetatakse emigratsiooniks ning, kes välja rändab on emigrant. Emigratsiooni ehk väljarände põhjusteks ja probleemideks on sagedased looduskatastroofid, sõjategevus, usulised konfliktid, inimõiguste rikkumised aga ka sotsiaalmajanduslikud tegurid. Nendeks võivad olla halvad tingimused ja tööpuudus kodumaal. Näiteks perioodil 1820-1930 a. siirdus Euroopast teistele mandritele üle 60 mln inimese. Riigist, kuhu rännatakse sisse nimetatakse immigratsiooniks ehk riiki sisseränne. Sisserändaja on immigrant
sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid). Vabatahtliku rände põhjused on : · Parem õppimis võimalus · Perekondllik põhjus · Paremad elamis ja töö võimalused Sundrände põhjused võivad olla : · Sõda · Usulised põhjused · Poliitilised põhjused · Loodus katastroofid · Näljahädad ja epideemia · Küüditamine Väljaränne Eestis ja Euroopas Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed(emigrandid) lahkuvad riigist, ja immigratsiooniks, kui inimesed (immigrandid) saabuvad riiki. Väliseestluse tekitas sama asjaolu, mis põhjustas väljarände mujalgi Euroopas: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Euroopa rahvastiku jaoks oli ajavahemik 17501914 enneolematult kiire ja näis olevat peatumatu kasvu periood nii absoluutselt kui ka suhteliselt, maailma rahvastiku kasvu taustal vaadates.
Konservatooriumis õpetati teda klassikaliste traditsioonide ja rangete kompositsiooni reeglite põhjaliku tundmise vaimus. See oli P-le selgelt vastumeelt, ta vajas uusi teravaid helikombinatsioone. Konservatooriumi õpiaeg venis 10le a-le(1904-14) kuid lõpptulemus oli hiilgav- 3lõpudiplomit. 1918 lahkub Venemaalt mõistmata seal toimuvaid revolutsioonilisi sündmusi. Poliitika jäi talle võõraks. Sõidab USA-sse, kuid hiljem asub elama Pr. Planeeritud kontsertreis muutub emigratsiooniks. Lõplikult naaseb NSV Liitu 1932. Siit peale elas tagasitõmbunult. Sureb samal aastal kui Stalin. LOOMING Loomingu periood jaguneb kolmeks: 1. 1914-18 õpiaastad 2. 1918-32 emigratsioon #. 1932-53 kodumaal. P. oli originaalse stiiliga. Helikeel täis teravmeelsusi ja originaalseid ideid. Meloodiate omanäolisus, ootamatud muutused ja helistike kaldumised. Need on harva laulvad, meloodilised. Omased teravad akordid. Tähtis rütmika, mis lisab tantsulisust. P
Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon, vaesus, kuritegevus. Migratsioon- ehk rahvastiku ränne; inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Siseränne- ränne riigi piires. Välisränne- riikidevaheline ränne, mis jaguneb emigratsiooniks ja immigratsiooniks. Pagulus- sunnitud elukoha vahetamine usulistel, poliitilistel või sõjalistel põhjustel. Vabatahtlik migratsioon- inimene rändab vabatahtlikult. Sundmigratsioon- inimeste sunniviisiline riigist välja viimine. Emigratsioon- riigist väljaränne. Immigratsioon- riiki sisseränne. Rände saldo- emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Rännete põhjused: loodusõnnetused (vulkaanipursked),
rahvastiku püramiidide abil. (Alt laiad, ülevalt kitaks minevad on traditsiooniline ühiskond) 2.4.RÄNNE EHK MIGRATSIOON Migratsioon on inimeste asukoha või paiknemiskoha muutus. Migratsiooni liigid:*)ulatuselt Sisseränne Välisränne Ühe riigi piires toimuv ümberasumine.maailmas Riikide vaheline inimeste ümberasumine. valdavald maalt linnadesse. Emigrant-on väljarändaja,seda protsessi nimetatakse emigratsiooniks. Immigrant-sisserändaja, protsess immigratsioon. Rändesaldo-e. Iibe- sisse-ja väljarände vahe. Pagulane-selline sisserändaja,kes saabub poliitilistel,usulistel või sõjalistel põhjustel. Asüüli-poliitilist varjupaika paluma. Illegaal-inimene, kes on riiki saabunud ebaseaduslikult ja tal puuduvad töö-ja elamisluba. *)iseloomud Vabatahtlik Sunniviisiline Kaasränne
2. Aafrika ja Austraalia jõed ja järved. PILET 16 1. Rahvastiku ränne ja selle põhjused. RÄNNE ehk migratsioon on püsielukoha vahetus ja kuulub geograafiliste nähtuste hulka, mida uurivad rahvastikugeograafid. Viimastel aastakümnetel on kasvanud inimeste hulk, kes kolivad maalt linna, lootes mugavamat elu ja tasuvamat tööd. Ränne ühe riigi piires on siseränne, mis mõjutab asutuse arengut külad maapiirkondades hääbuvad ja linnad kasvavad. Välisränne jaotub emigratsiooniks, mille puhul inimesed lahkuvad riigist, ja immigratsiooniks, kui inimesed saabuvad riiki. Liigitus põhjuste järgi: · VABATAHTLIK RÄNNE keegi kolib paremasse korterisse kõrvaltänaval või läheb naaberriiki ülikooli. Enne senisest elukohast lahkumist hindab aga inimene uue elupaiga eeliseid. Tihti on nendeks parem elamis-, töö- ja õppimisvõimalused. · SUNNIVIISILINE RÄNNE sageli ei ole inimestel võimalik jääda oma elukohta kas