metskitsed. Vee-loomi, nt kalu püüavad tiigrid hõpsasti, sest nad on head ujujad ja neile meeldib vees supelda. Tiigritel on nii palju jõudu, et nad jõuavad isegi suurte loomade, nt. pühli selgroo läbi hammustada ja mõnikord Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 saagi ka mitme km'i kaugusele lohistada. Sigimine ja jarglased Sigimine ei lange tiigritel kindlale aastaajale. Seal kus neid leidub vähe, liigub emase kannul vaid üks isane. Kui ematiiger on valmis paarituma, ta möirgab, uratab ja pritsib uriini, et oma valmisolekust isasele teatada. Ematiigrid paarituvad tavaliselt iga kahe aasta tagant. Isatiiger ei lahku paari päeva jooksul oma paarilise juurest, ta tahab kindel olla, et emane on viljastunud. Seejärel lähevad nad lahku ning igaüks elab oma elu edasi. Pesakonnas on tavaliselt 2-4, harvem üks kutsikas. Nad sünnivad koopas või muus varjulises kohas ning kasvavad üksnes ematiigri hoole all, kes ei lase isast järglaste
Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad. 5 3.SIGIMINE Sigimine ei lange tiigritel kindlale aastaajale. Seal kus neid leidub vähe, liigub emase kannul vaid üks isane. Vastasel korral ilmuvad välja rivaalid, kelle vahel toimub lühike jõukatsumine, kus selgub, kes jääb ja kes peab lahkuma. Kui ematiiger on valmis paarituma, ta möirgab, uratab ja pritsib uriini, et oma valmisolekust isasele teatada. Paarituvad tiigrid võivad olla üsna lärmakad. Nad urisevad, näuvad, ohivad, uratavad paaritumise ajal. Ematiigrid paarituvad tavaliselt iga kahe aasta tagant. Isatiiger ei lahku paari päeva jooksul oma paarilise juurest, ta tahab kindel olla, et emane on viljastunud. Seejärel lähevad nad lahku ning igaüks elab oma elu edasi. Pesakonnas on tavaliselt 2-4, harvem üks kutsikas
2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem. Kui toitu on piisavalt, jääb tiiger oma ala piiridesse aastaringselt. Püügiloomade nappusel juhtub, et tiiger surmab ka suuremaid koduloomi ja koeri. Sarnaselt isatiigrile märgistab ka ematiiger oma territooriumi uriiniga või kraabib küüniste abil puukoort. Tiiger kontrollib regulaarselt oma lõigul ringi patseerides oma või teiste tiigrite jäetud märke. Lõhnatunnused omavad tähendust vaid püügiterritooriumi märgistamisel, ent võimaldavad ka erinevast soost tiigritel innaajal kohtuda. Omavahel ristuvad vaid emas- ning isasloomade lõigud, kuna isatiigrid kaitsevad oma territooriumi teiste isaste eest. Isased tiigrid elavad erakuelu, emased on harilikult seltsivamad. 3
ja on head ujujad. Neil on nii palju jõudu, et nad suudavad läbi hammustada isegi suure looma selgroo. Uluksõraliste nappusel murravad kariloomi ja koeri. Esineb ka inimsööjaid. Aktiivsed on peamiselt öösel. (Loomade elu, 1987) JÄRGLASED Sigimine ei lange kindlale aastaajale. Isased on teineteisele rivaalideks ja toimuvad verised võitlused. Tiinus kestab 95-112 päeva. Pesakonnas 2-4, harvem 1 ja veelgi harvem 5-6 poega. Kutsikad sünnivad mõnes varjulises kohas ja neid kasvatab ematiiger üksinda. Pojad kasvavad kiiresti ja juba kuuselt lähevad pesast välja. Paljud hukuvad esimestel elukuudel. Järglastega koos elab ema 2-3 aastat. Suguküpseks saavad 4 aasta vanuselt. Tiigri eluiga ulatub 40-50 aastani. (Loomade elu, 1987) LISA Paljudes riikides on tiigrijaht keelatud, et säilitada teda kui liiki.
olukorras. Tema semud vaatavad ta arvamusavaldustele rohkete peanoogutuste, nõusolekut väljendavate asjakohaste vandesõnade ja veelgi halvustavamate märkustega. Kuid häda tollele õnnetule võõramaalasele, kes võib juhtumisi mõista anda, nagu poleks kreeklased rahvana "maasool". Needsamad kreeklased, kes hetk tagasi suhtusid iseendasse säärase põlgusega, pöörduvad otsekohe tema vastu nagu kutsikat kaitsev ematiiger ja ülistades kreeklaste voorusi, süüdistavad teda sajas surmapatus, visates ette kõigi tema kodumaa tegemisi ja tegematajätmisi suhtes Kreekaga tsivilisatsiooni koidikust peale ja veel enne seda. See ei tähenda, nagu ei tunnistaks kreeklased oma puudusi; pigem ei tunnista nad ühtegi välisamaalase õigust nondele puudustele osutada. Tänapäeva kreeklased on enda üle uhked, sest kuigi nad pole hakkama saanud
lamas. Et aga tundmatu ühtki sõna ei lausunud, siis ei teadnud ta, mida mõtelda. Ta haaras 373 2 2 0 käest kinni, milles puss oli, ja karjus: «Quasimodo!» Sel ohtlikul silmapilgul oli ta unustanud, et Quasimodo on kurt. Ühe viivuga oli preester maas ja tundis tinarasket põlve oma rinnal. Teravast põlvest tundis preester Quasimodo ära. Kuid mis teha, et Quasimodo ka teda ära tunneks? Öö tegi kurdi pimedaks. Temaga oli asi läbi. Tütarlaps oli armutu kui ärritatud ematiiger ega astunud vahele, et teda päästa. Juba rippus nuga ta pea kohal, silmapilk oli kriitiline. Äkki aga lõi kellalööja kõhklema. «Mitte verd tema lähedal!» pomises ta. See oli tõesti Quasimodo hääl. Preester tundis, kuidas mehine käsi teda jalgupidi kambrist välja vedas. Nüüd peab ta siis surema! Temale õnneks oli kuu natukese aja eest tõusnud. Selle kahvatud kiired langesid kambri läve taga preestrile otse näkku. Quasimodo vaatas teravalt talle otsa, jahmatas, laskis
annaabi.ee 
