Katteepiteel: 1. Ühekihiline lameepiteel serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele). Näärmeepiteel: produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete. Neuroepiteel. Sidekude
1. Ühekihiline lameepiteel - serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel - munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3. Ühekihiline silinderepiteel - esineb mao, soolte, munajuha ja emaka limaskestas. 4. Mitmekihiline lameepiteel - naha pinda (epidermis), silma sarvkesta, suuõõnt, söögitoru, anaalpiirkonda, emassuguorganites tupe limaskesta. 5. mitmerealine rispepiteel - hingamisteede, nina, kõrva urgete ja munandimanuse juha epiteel. Tipmistes osades on ripsmed 6. Transitoorne e. siirdeepiteel - neeruvaagna, kusejuha, ja kusepõie limaskestas. (rakkude kuju ja kihtide arv vastavalt elundi mahu muutumisele) Näärmepiteel - Produtseerib sekreeti e. nõret ja eemaldab ekskreete Jaotus: 1. eksokriinsed: viimajuha epiteeli pinnale (süljenäärmed) 2. Endokriinsed e
emakakaelast ja tõmmatakse välja. 28. Sigade ahtrus ja abort. Viljatuse peamised põhjused (vale seemendusaeg, emiste ebaõige söötmine, suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused, sperma bakteriaalne saastatus, mittenõuetekohane pidamine ). Viljastumine toimub munajuha ampulliosas Issasuguorganites on spermid liikumatud, nende ainevahetuse tase on madal. Pikka aega seksuaalselt puhanud kultidel on esimesed ejkulaadid sageli viljatud. Emassuguorganites spermid aktiveeruvad ja liiguvad 2 5 mm minutikiirusega liikumist vastu aeglast emakanõre voolu. Spermid on viljatuse peamiseks põhjuseks: Vale seemendusaeg normaalne viljastumisvõime 10-12 tundi pärast ovulatsiooni. Hiljem kaotavad munarakud oma kortikaalse kaitse-reaktsiooni, mis takistab rohkem kui ühe spermatosoidi tungimise ovoplasmasse. Munarakkude viljastumine 20 tundi pärast ovulatsiooni vähendab tunduvalt viljastuvate
SUGUHORMOONID testosteroon stimuleerib väliste sugutunnuste kujunemist, suguiha kujunemist ja sugulist käitumist isasloomadel. Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist. Kastratsiooni tagajärjel langeb testosterooninivoo madalamale poolest piirväärtusest. Östrogeenid tekivad munasarja folliikulite rakkudes ning stimuleerivad emassuguelundite ja sugutunnuste kujunemist, samuti indutseerivad perioodilisi tsüklilisi muutusi emassuguorganites. Kõige enam esinev östrogeen on estradiool -17. Östrogeene toodab tiinuse ajal ka platsenta. Platsenta östrogeenide ülesandeks on müomeetriumi kasvu ja oksütotsiini retseptorite tekke stimuleerimine ( sünnituseks ettevalmistamine) ning piimanäärmete kasvu stimuleerimine. Progesterooni toodavad pärast ovulatsiooni moodustunud kollakeha rakud ja tiinuse ajal platsenta rakud. Kollakeha progesteroon aitab emakat ette valmistada embrüo vastuvõtuks ja hiljem toetab tiinuse püsimist
SUGUHORMOONID testosteroon stimuleerib väliste sugutunnuste kujunemist, suguiha kujunemist ja sugulist käitumist isasloomadel. Testosteroon stimuleerib lihasmassi suurenemist ja luustiku kasvu ning agressiivset käitumist. Kastratsiooni tagajärjel langeb testosterooninivoo madalamale poolest piirväärtusest. Östrogeenid tekivad munasarja folliikulite rakkudes ning stimuleerivad emassuguelundite ja sugutunnuste kujunemist, samuti indutseerivad perioodilisi tsüklilisi muutusi emassuguorganites. Kõige enam esinev östrogeen on estradiool -17. Östrogeene toodab tiinuse ajal ka platsenta. Platsenta östrogeenide ülesandeks on müomeetriumi kasvu ja oksütotsiini retseptorite tekke stimuleerimine ( sünnituseks ettevalmistamine) ning piimanäärmete kasvu stimuleerimine. Progesterooni toodavad pärast ovulatsiooni moodustunud kollakeha rakud ja tiinuse ajal platsenta rakud. Kollakeha progesteroon aitab emakat ette valmistada embrüo vastuvõtuks ja hiljem toetab tiinuse püsimist
annaabi.ee 
