kühveldama. Seetõttu peab ta võimaluse korral viibima aladel, kus tugevad tuuled puhuvad suurema osa lumest minema ning püüdele avanevad vähese taimestikuga kaetud kohad. Aprillis liiguvad lumepüüd oma talvitumispaikadest kõrgemalasetsevatel aladel paiknevatesse pesitsuskohtadesse. Kõigepealt lendavad kohale isaslinnud ning hõivavad territooriumid. Kõige meelsamini otsivad nad hea nähtavusega kohti, et oleks võimalik märgata oma võistlejaid ning üle lendavaid emaslinde. Pesas on harilikult 6-9 muna. Umbes 3,5 nädala möödudes kooruvad munadest pojad. Nad lahkuvad pesast peaaegu kohe, ent lendama õpivad alles 10 päeva pärast. LUMEPÜÜ ISELOOMULIKUD OMADUSED Suvesulestik: Maskeeriv, hallikaspruuni värvi ülapoolega. Keha alapool on aastaringselt valge. Isaslinnul on hästi näha nn. "roosi" punast nahakurdu silmade kohal. Talisulestik: Üleni valge, vaid saba servad jäävad mustaks, isaslinnul kulgeb noka otsast silmani must vöö
Jässakas proportsioonidelt tugev keha. Paaritumine ja/ või pereelu Monogaamne lind, kevadel moodustuvad paarid, isaslinnud ei võta pesa tegemisest ega munade haudumisest osa. Lennu iseärasused Tõuseb lendu iseloomuliku kääksuva häälitsusega ja lendab end ühelt küljelt teisele käänates. Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt vaikne lend omapäraselt möhisevaks muutub. Selle heliga tähistatakse territooriumi ja peibutatakse emaslinde. Tegutsemispaik, elupaik Elutseb lagedailmelistel madal- ja siirdesoodel (harva ka rabaservadel), luhtadel, märjematel randniitudel, märgadel puisniitudel ja hõredates lodumetsades. Tegutsemise iseärasused Päeval seisab puhketundidel sageli mätta varju peitunult, pea õlgade vahel. Toitumise ajal on tikutaja väga elav (jookseb, haarab putukaid). Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesapaiga valikul on tikutaja vähenõudlik. Talle sobivad mitut tüüpi sood ja niisked niidud,
jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Nimelt tegutseb ta varjatult tihedates risuhunniktes, võsastikes või läbipääsmatutes kuusetihnikutes. Punarinna levila hõlmab Euroopa ja selle lähedusse jäävad Aasia ning Aafrika alad. Rändlinnuna saabub ta pesapaikdele juba varakult. Punarind on tõeline erak, sest juba rändelt saabub ta üksinda. Isaslind hõivab oma territooriumi ja kaitseb seda väga agressiivselt, isegi nii, et algul ei lase ka saabuvaid emaslinde ligidale. Üldiselt on ta väga ettevaatlik lind, kes tegutseb enamasti maapinnal või madalal põõsastes. Peamiselt elab punarind kuusikutes ja kuuse-segametsades, aga kui taluaed ei asu metsast kaugel, siis läheb tihti ka sinna uudistama. Eriti uudishimulikud on noored iseseisvunud punarinnapojad, kes võivad pikalt jälgida metsa tulnud seenelist, kui viimane ei tee järske liigutusi. Sageli võib ta inimest ka pikka maad saata. Vanalindude varjatud eluviis unustatakse vaid laulmise ajaks
Pesa ehitamine kestab 4 või 5 päeva, asub kuni 20 meetri kõrgusel. Pesas 4 kuni 7 muna. Pesitsevad kolooniatena. Teda ohustavad hakid ja hallvaresed pesarüüstetega. Pole looduskaitse all. Punarind: Eestis harilik haudelind ja läbirändaja. Eestis 200 kuni 500 tuhat paari. Noorlinnud on väga uudishimulikud ja ettevaatamatud, võivad pikalt jälgida ka inimest, kui see ei tee järske liigutusi. Isane lind hõivab pesa ja kaitseb seda. Algul ei lase pesasse ka emaslinde. Laulab rohkelt pesitsusajal. On rändlind, kuid üksikud võivad jääda ka talvituma meile. Muidu tarvitab toiduks putukaid, kuid sügisel tarvitab ka marju ja seemneid. Muned 5-7 muna. Haudeperiood on 14-15 päeva. Aastas on tavaliselt 2 kurna. Vanemad toovad toitu lastele üle 300 korra päevas. Pesast lahkudes ei oska lennata. Liiguvad sellel ajal kõrges rohus end peites. Hävitavad kahjurputukaid. Pole looduskaitse all.
peenike valge kaelus. Alapool pisut kollakashall, ilma triipudeta. Põldvarblane ei põlga ära inimasustust. Suurlinnadesse põldvarblane väga ei tiku, eelistatum elukoht on väikesed asulad ja aedlinnad. Põldvarblased elavad salkadena koos. Salgad ja paarilised on püsivad. Pereelu. Pesitsuseelne aktiivsus suureneb juba veebruaris ja märtsis. Algavad tülid pesade pärast ja isaslinnud hakkavad emaslinde jälitama. Pesa ehitatakse hoonete õõnsustesse, puuõõnsustesse ja pesakastidesse, harvemini hekkidesse, ilupõõsastesse ja kuuskedesse. Põldvarblasel on esimene pesakurn mai esimesel poolel, teine pesakurn juunis ning harva veel kolmas kurn juuli alguses. Pesas on 5 8 valkjat, pruunide ja tumehallide tähnidega muna. Peaaegu igas kurnas on üks või kaks muna teistest heledamad ja hõredama tähnistusega. Toidulaud
Tema helepunane rind on nii silmatorkav, et looduses teda tähele panna ja ära tunda ei ole raske. Emaslind roosakashalli värvusega on tagasihoidlikum. Leevike on levinud kogu Euraasias. Eestis on ta tavaline, kuid ta levik on hajus. Leevikest võib kohata kuusikutes, parkides, elamute ümbruses. Põhitoiduks on seemned, võrsed ja pungad. Putukate ja röövikutega toidetakse vaid poegi. Põnev on tema käitumist jälgida lindude talvisel toidulaual, kus ta "esineb" tõelise ainuvalitsejana. Emaslinde isaslinnud ei puutu, kuid ülejäänud liigiesindajad peletatakse järjekindlalt eemale. Seetõttu võib ise sageli jääda tühja kõhuga. Need toiduotsijad leevikesed on paiksed. Talveks nad ära ei lenda. Osa leevikesi lahkub oktoobris-novembris lähipiirkondadesse talvitama. Tagasi saabuvad märtsis-aprillis ning alustavad paaride moodustumist. Enamik paare püsib koos vaid pesitsusaja. Pesa ehitatakse raagudest ja kõrtest. Mais muneb leevike 4...7 muna. Haudumine kestab 12..
(paabulinnu saba, kroonkure kroon, ogaliku punane kurgualune jne), mis erutavad emaseid, stimuleerides neid paaruma sellise isasega, kellel need tunnused on eriti hästi arenenud. Paabulinnu saba on tüüpiline sugulise valiku näide. Isase paabulinnu toretsev saba on uhkeldamiseks ja arvatakse, et see on arenenud loentamatute põlvkondade jooksul emaste paaritumiseelistuse tulemusena. Saabub mingi tasakaal liiga pika sabaga (olgugi, emaslinde see väga erutab) paabulinnud lihtsalt hukkuvad enne suguküpsuse saabumist, kuna liiga pikk saba saaks takistuseks vaenalse eest põgenemisel. Selline sekundaarsete sootunnuste haiglane suurenemine ongi viinud liikide hääbumiseni. Kunagi surid välja suurte sarvedega loomad, kuna sarved said neile takistuseks. Suguline valik on LV, mis töötab organismi paljunemisedukuse suunas. Tunnustel, millel on tõenäosus
Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Väga kaunis on punarinna laul, mis lõpeb meloodilise hõbekellukese helinaga. Iseloomulikud on veel suhteliselt kõrged jalad. Elupaiga järgi on ta saanud endale nime risulind. Elupaik ja -viis Metsades, eriti kuusikutes ja kuuse-segametsades, tihti saadab uudistavalt inimest. Individualist. Pesapaikadele saabuvad ühekaupa, isane hõivab territooriumi ja ei lase esialgu innukalt seda kaitstes sisse ka emaslinde. On väga ettevaatlik. Tegutseb peamiselt madalal põõsastes ja ka maapinnal, laulab puuokstel. Eriti rohkelt laulab pesitsemise ajal, mil laul katkeb vaid mõneks öötunniks, kõige intensiivsem on aga esimestel minutitel peale päikesetõusu ja -loojangut. Laulab ka sügisel, aga siis ei ole laul enam nii meloodiline kui kevadel. Noorlinnud on väga uudishimulikud ja ettevaatamatud, võivad pikalt jälgida ka inimest, kui see ei tee järske liigutusi. Ränne Rändlind
annaabi.ee 
