mutageen mutatsioone põhjustav füüsikaline või keemiline tegur pudelikaelaefekt olukord, kus populatsiooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena, allesjäänudisendid paneva aluse uuele populatsioonile rajaja ehk asutajaefekt olukord, kus uue populatsiooni asutab mõnest suuremast populatsioonist pärit väike hulk isendeid; asutajate vähesuse tõttu on uue populatsiooni geenifond oluliselt erinev emapopulatsiooni omast populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõik geenid ja alleelid ning muud geneetilised elemendid. Silmavärv on geneetiliselt määratletud tunnus KESKKONNAST TINGITUD MUUTLIKKUS EI PÄRANDU keskkonnast tingitud tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Sellised tunnuseid ei pärandu vanematelt järglastele Keskkonnast tingituid tunnuseid saab uurida mittesugulisel teel paljunevate taimede abil.
See moodub tavaliselt 1-3 polvkonna jooksul.Haigused ,parasiidid ja looduskatastroofid voivad havitada suure osa populatsioonist .Pudelikaela ule elanud isendid panevad alguse uuele populatsioonile. Teine geneetilise triivi erijuht on asutaja-e rajajaefekt:uue populatsiooni asutab vaga vaike arv isendeid,kes on parit monest suuremast populatsioonist.Asutajate vaikese arvu tottu on uue populatsiooni geenifond juhuslikel pohjustel oluliselt erinev emapopulatsiooni omast.B- ja AB veregruppide puudumist monel Ameerika polisrahval voib seletada just asutaja efektiga. Makroevolutsioon Makroevolutsiooniks nimetatakse evolutsiooni pikas ajaskaalas liigist korgemate taksonite (nt perekond,sugukond,selts)tekkimist ja arengut.Makroevolutsioon holmab koige suuremaid evolutsioonilisi muutusi.Nagu mikroevolutsioonis ,pohjustavad ka makroevolutsioonilisi muutusi
Väitsid, et populatsioonid on alati piisavalt suured ja seepärast triiv neis ei mängi rolli. Kuna populatsioonid koosnevad alati subpopulatsioonidest, siis geenitriiv põhjustab erinevusi subpopulatsioonide vahel vaid sel juhul kui geenide vahetus nende vahel on piiratud. Kui subpopulatsioon on väga väike, siis ta triivib juba ise oma kohastumisega adaptatiivsel maastikul ja jõuab uuele kohastumuslikule tasemele. Geenivahetus selle subpopulatsiooni ja emapopulatsiooni vahel soodustab kogu populatsiooni kohastumist uuele tasemele. Evolutsioonibioloogias kutsutakse seda evolutsiooniteooriat Wright'i tasakaalustatud nihke teooriaks (Shifting Balance Theory). Geneetilist varieerumist suurendavad mehhanismid Mutatsioonid Rekombineerumine Iga meie suguraku kromosoom on segu ema ja isa geenidest. Rekombineerumine ongi geenide vahetumine samade lookuste vahel homoloogses kromosoomis. Geenivool (gene flow)
alampopulatsioonideks, kus võibad fikseeruda erisugused alleelisagedused, mis omakorda annavad erisuguseid populatsiooni geneetilises struktuuris ja erineva ulatusega evolutsioneerumise võimalusi 375. Migratsioon: migrantide geeni- ja alleelisagedused võibad erineda oluliselt selle populatsiooni omadest kuhu nad rändasid, väga suurtes populatsioonides ei mõjuta emigratsioon olulislt geneetilist struktuuri, kui aga mingi osa hävimine on mitejuhuslik ja suuremahuline, siis muutub ka emapopulatsiooni geneetiline struktuur, kui säilub vabaks ristamiseks vajaminevate isendite arv, taastub alleelisagedus 2-3 põlvkonna jooksul 376. Ühendpopulatsioonid: immigreerunud populatsioon on tavaliselt oluliselt väiksem kui algpopulatsioo, ühispopulatsioon tekib kui kahe populatsiooni geograafiline isolatsioon kaob, kuigi ühinevad populatsioonid on juhuslikult ristuvad, ei pruugi nad
- isendid hukuvad sõltumata nende kvaliteedist - Nt: Soome põtrade areng isastel on kahte tüüpi sarvi, pulk-ja kühvelsarved. 20.sajandil ülekütiti neid ja nad surid välja. Säilisid vaid pulksarvedega põdrad. Asutaja- ehk rajaefekt - uue populatsiooni asutab väga väike arv isendeid, kes on pärit mõnest suurest populatsioonist' - asutajate väikse hulga tõttu on populatsiooni geenifond oluliselt erinev emapopulatsiooni omast - Nt: ameerika põlisrahvastel on puudub B ja AB-veregrupp Liigiteke - Liik (bioloogilise määratluse järgi) - on sarnaste tunnustega organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ning kellel on oma levila. - igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond - Liik (morfoloogilise määratluse järgi) organismirühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest Uute liikide tekkimine
näivalt suur, kuid kuna ei toimi teoreetiliselt eeldatav panmiksimine, on N e taas märksa väiksem kui N. Mõned kokkuvõtlikud järeldused Väikestes populatsioonides võib gameetide juhuvalik panna geenisagedused triivima - seda kutsutakse geneetiliseks triiviks Mida väiksem populatsioon, seda suurem on GT effekt Uute alade hõivamisel on suur tõenäosus, et tütarpopulatsiooni geenisageduste jaotus erineb oluliselt emapopulatsiooni omast GT on võimeline asendama alleele. Selle asendumise kiirus on proportsionaalne uute neutraalsete mutatsioonide tekkekiirusega Mutatsioonide puudumisel on väikestes populatsioonides suur tõenäosus homosügootsuse tekkeks - Hardy-Weinbergy tasakaal ei kehti Populatsioonis esinev variaabelsus (polümorfism) säilub tänu uute mutatsioonide tekkele Populatsiooni suuruse arvutamisel tuleb püüda määrata mitte lihtsalt isendite arvu, vaid populatsiooni effektiivset suurust.
annaabi.ee 
