Isend Sugu Ploidsus Viljakus (kromosoomistiku kordsus) Emamesilane emane 2n + Töömesilased emased 2n - Isamesilased ehk isased n (partenogenees) + lesed Emamesilase munemine a) viljastatud munad - neid muneb palju b) viljastamata munad - vähesel määral (100 - 200) Kas tuleb emamesilane või töölismesilane, tehakse vahe peale vastsestaadiumit: vastseid toidetakse erinevalt: töölised saavad toitu, mis teeb steriilseks. Töölised kaitsevad emamesilase vastseid vana emamesilase eest, kes tahab noored emad tappa. Partenogeneesi bioloogiline tähtsus 1
mingit kindlat objekti võimalik eristada. Antud teosed erinevad täielikult ülejäänud teostest tema näitusel. Kui ülejäänud teosed on jõulised ning mehelikud siis nendes teostes on sees mingi õrn naiselik joon. Kui panna kõrvuti need kolm tööd ning ükskõik milline teine töö sellelt näituselt ei ütleks, et need teosed on valmistatud ühe ja sama isiku poolt. Kurvitza kolm maali ,,Kuupaiste 15 minutit", ,,Emamesilase lend" ja ,,Rebased, piisonid ja muusad" on kõik sarnase värvilahendusega ning kõigil kolmel teosel on esiplaanil naise kujutis mis on maalil olevatest elementidest kõige rohkem välja joonistatud, ülejäänud esemetele ei ole nii palju rõhku pandud. Need kolm maali on maalitud jõuliste pinslitõmmetega ning need on erksates toonides. Pealkirjas välja töödud detailid on küll maalil olemas ja ülejäänud taustast eristatavad kuid nende kujutamisele on jäädud lihtsuse piiridesse.
Nt. mesilased Isendid Ploidsus Viljakus Sugu Emamesilan 2n + Emane e Töömesilane 2n - Emane Lesed n + Isane Miks pole töömesilased viljakad? Moondega arengu käigus hooldatakse neid vastseid nii, et nad muutuvad hiljem steriilseteks (hormoonidega). Kuidas saavad emamesilase munadest tekkida: a) töölised, b) uued emamesilased, c) lesed. Emamesilane saab muneda mune nii, et need viljastakse, osad viljastamata. Ema ja töömesilased eristatakse hooldusega, alguses on kõik ühesugused ja osasid hakatakse erinevalt hooldama. Lesed heidetakse sügiseks välja. Partenogeneesil moodustuvate organismide iseloomustus 1) Ploidsus tavaliselt haploidsed, erandina diploidsed a. diploidse organismi saame juhul, kui areng algab diploidse munarakuga ja
Emastel, st emal ja toomesilasel on 2 sooalleeli ja nad on nende suhtes heterosugootsed (xaxb). Leskedel on uks sooalleel (xc) ja nad on haploidsed. xaxb. .... xc> >>>> xaxc,xbxc ema (2n = 32) lesk (n =16) emased jarglased xaxb> >>>> > >>>> x a ja x b partenogenees isased jarglased Leskede sugurakkudesse jaabki 16 kromosoomi. Meioosis lahevad koik 16 kromosoomi uhte sugurakku; teine sugurakk jaab nendest ilma ja havib. Emamesilane on parinud 16 kromosoomi emalt ja 16 isalt. Emamesilase poolt munetud munasse satub kas emalt voi isalt saadud kromosoomide komplekt. See tahendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on kulvis palju erinevaid sooalleele (geene). Selleparast viljastatakse enamikul juhtudel uhe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajarjel tekib heterosugoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homosugootne
paarumata või alles munema hakanud emaga. emad paarusid. Sellised Mesilasema leidmist hõlbustab see, kui ema on märgistatud. Algul emad on meetootmise ajavad algajat mesinikku tihti segadusse kärjel ukerdavad lesed, kes on jaoks enamasti head, aga samuti suuremad kui töömesilased, aga nende tagakeha on töntsakam emadekasvatuse koha ja pea suurte liitsilmade tõttu ümara kujuga. Emamesilase tagakeha on pealt neilt häid järglasi seevastu pikk ja sihvakas ning pea nagu töömesilasel, kolmnurkse kuju- ei saa. Tihti nimetatakse ga. Ema saab kergesti leida ka pikkade väljasirutatud jalgade järgi. tarbeemasid ka F1- ema- Mida rohkem emasid otsida, seda vilunumaks ja efektiivsemaks deks. Tõumesilatest saab mesinik muutub. Ema on võimalik leida ka soojuse järgi, seda eriti osta veel nn. puhaspaa- lamavtarudes
ema (2n = 32) lesk (n =16) emased järglased xaxb xa ja xb partenogenees isased järglased Leskede sugurakkudesse jääbki 16 kromosoomi. Meioosis lähevad kõik 16 kromosoomi ühte sugurakku; teine sugurakk jääb nendest ilma ja hävib. Emamesilane on pärinud 16 kromosoomi emalt ja 16 isalt. Emamesilase poolt munetud munasse satub kas emalt või isalt saadud kromosoomide komplekt. See tähendab, et pooled munetud munadest saavad ema alleeli (geeni), pooled isa alleeli (geeni). Erinevatel emadel ja leskedel on külvis palju erinevaid sooalleele (geene). Sellepärast viljastatakse enamikul juhtudel ühe alleeliga muna teist soogeeni kandva spermiga. Selle tagajärjel tekib heterosügoot, kellest koorub normaalne emane (xaxb). Kui tekib homo-
annaabi.ee 
