Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. 3.3. Vili Korvõieliste vili on seemnis, sel võib olla karvadest lennuvahend pappus. Tavaliselt tolmeldavad korvõielisi putukad ja sellepärast on nad olulised putukate kasvatamisel. Valmis seemned levivad sageli tuule abil. Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha. 4. Levik
kaudu kõhuõõnde ning kinnituvad kõhukelmeõõnde. Poolt: menstruaalveres on elusaid endomeetriumi rakke. Sagedased ja vererohked menstruatsioonid on riskifaktoriks. Eutoopilise endomeetriumi ablatsioon (irdumine) vähendab endometrioosi taastekke riski. Vastu: retrograadset menstruatsiooni esineb 90% naistel. Endometrioosi leiud enne menstruatsiooni algust ja ilma emakata naistel. Endometrioosi leiud väljaspool kõhuõõnt ning meestel. Metaplastiline teooria – embrüonaalse koe jäänukite, embrüonaalse epiteeli või mesenhümaalse koe metaplaasia. Seletab meestel esinevat endometrioosi ning endometrioosi naistel, kelle ei ole funktsioneerivat endomeetirumi (Turneri sündroom). Induktsiooniteooria – seob omavahel kaks eelmist.
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: südaja alusega, 5-7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5-15 cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4-15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane. Õied või õisikud:Õied mõlemasugulised, kuid osa neist emakata. Õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja Liigi eritunnused: meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele. Külmakindel. Eluiga kuni 200 aastat. Kasvukoha nõuded: hea varjutaluvusega, eriti noores eas
Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. 3. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. 4. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. Esineb ka kahehuulelise õiekattega õisi (Lõuna-Ameerika liikidel) Korvõisik võib koosneda ainult putk- või keelõiteskt või siis keskel on putkõied ja äärtes ebakeelõed või lehterõied. Suuremad servmised õied võivad olla teisiti värvunud kui väikesed keskel asetsevad õied. Sel viisil kirjuks muutunud õisik on arvatavasti heaks orientiiriks putukatele. Erinevast soost õite paigutus korvõisikus võib olla väga mitmesugune. Õisik võib koosneda ainult
Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. 3. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. 4. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. Esineb ka kahehuulelise õiekattega õisi (Lõuna-Ameerika liikidel) 31 Korvõisik võib koosneda ainult putk- või keelõiteskt või siis keskel on putkõied ja äärtes ebakeelõed või lehterõied. Suuremad servmised õied võivad olla teisiti värvunud kui väikesed keskel asetsevad õied. Sel viisil kirjuks muutunud õisik on arvatavasti heaks orientiiriks putukatele.
Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike. Kõrgemal on putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Õis on sügomorfne, mõlemasuguline. 3. Ebakeelõit on kerge tuletada kahehuulelisest õiest, millel on säilinud ainult alahuul. Ebakeel on tekkinud ainult 3-st kroonlehest, millele osutab 3 tipme esinemine sellel otsal. Õis sügomorfne, sageli tolmukateta emasõis. 4. Lehterõiel on putk ülalt laienenud, õis on steriilne, ilma tolmukate ja emakata. Esineb ka kahehuulelise õiekattega õisi (Lõuna-Ameerika liikidel) Korvõisik võib koosneda ainult putk- või keelõiteskt või siis keskel on putkõied ja äärtes ebakeelõed või lehterõied. Suuremad servmised õied võivad olla teisiti värvunud kui väikesed keskel asetsevad õied. Sel viisil kirjuks muutunud õisik on arvatavasti heaks orientiiriks putukatele. Erinevast soost õite paigutus korvõisikus võib olla väga mitmesugune. Õisik võib