koguse maisi, näiteks aastatel 1973 -1975 toodeti seal iga inimese kohta 642 kilogrammi maisi aastas. 1981. aastal toodeti seal juba 207 miljonit tonni aastas, mis on juba 913 kilogrammi maisi inimese kohta ja moodustas ka 46% maailma maisi kogutoodangust. Seega võiks Ameerikat nimetada ka maisi ja sojaoa maaks, kuna sojauba andis see maa 1978. aastal isegi 64% maailma kogutoodangust. Mais ravimina Ravimina kasutatakse maisi õite emakasuudmeid - stigmata Maydis. Need on pikad peene niidi taolised. Kogutakse õitsemise ajal. Eestis täiesti võimalik kasvatada. Droog koosneb, olenevalt maisi sordist, helekollastest, kuldkollastest, pruunidest või punakatest siidjatest niidikestest. Kuivanult pruunid. Omapärane nõrk lõhn. Rahvapärane nimetus - "maisijuuksed". Kasutatakse sapi- ja uriinierituse soodustamiseks. Peamiselt sapipõie- ja sapiteede põletiku korral. Eriliselt tõhus vahend maksapõletiku vastu. Maisijuukseid
veidi niiskel pinnasel. Taim on hele- või kollakasroheline, 5-20 cm kõrge, peene, saleda varrega. Vars on ebaselgelt kolmekandiline või isegi peaaegu ruljas. Lehed on 2-4 mm laiad, varrega ühepikkused või veidi pikemad. Õied: varvastarnal on üks 4-8 mm pikk isaspähik ja 1-4 emaspähikut (kuni 1cm pikkused), emaspähikud on varrel nii tihedalt, et näivad alguse saavat ühest kohast, alumise emaspähiku kandeleht punakaspruun, sageli heledama servaalaga. Emakasuudmeid 3, vili - põisik äraspidimunajas, kolmekandiline, hõrekarvane, rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev, põisikud 2,5-3 mm pikad. Õitseb mais, viljub juunis. Kasutamine: varvastarnal on väike tähtsus karjamaataimena. VÄRV-VARJULILL - Nime Asperula tinctoria tõlkimisel saame, asper - kare; varjulille paljudel liikidel on enam-vähem karedad lehed; ja tinctoria - värvimiseks kasutatav, värvainet sisaldav. Sugukond madaralised.
muskaatõiest. Seemnerüü kuivatatakse ja saadakse aromaatne maitseaine. Kasutatakse ka seemet (,,pähkel"). See on tugeva aroomiga, kasutada võib paljudes toitudes, kuid maitsestamisega peab olema ettevaatlik 3. Õielised vürtsid Nelk- troopilise nelgipuu õienupud. Tal on tugev lõhn ja maitse, kasutamisel peab olema ettevaatlik, et aroom ei varjaks toidu maitset. Safran- saadakse krookuste sugukonda kuuluvast sibultaimest. Maitseainena kasutatakse taime kuivatatud emakasuudmeid. Selle tunneme ära tellispunase värvuse ja niitjate 1-2cm pikkuste helveste järgi. Väike kogus annab toidule omapärase maitse ja värvuse. 12 4. Lehelised vürtsid Loorberileht- tugevamaitseline loorberipuuleht, mistõttu tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik. Soovitav on võtta 0,5-1,5 lehte 1l kohta. 5. Koorelised vürtsid Kaneel- seda saab tarvitada korduvalt, kui seda pesta ja kuivatada. 6
Seemnerüü kuivatatakse ja saadakse aromaatne maitseaine. Kasutatakse ka seemet (,,pähkel"). See on tugeva aroomiga, kasutada võib paljudes toitudes, kuid maitsestamisega peab olema ettevaatlik 3. Õielised vürtsid Nelk- troopilise nelgipuu õienupud. Tal on tugev lõhn ja maitse, kasutamisel peab olema ettevaatlik, et aroom ei varjaks toidu maitset. Safran- saadakse krookuste sugukonda kuuluvast sibultaimest. Maitseainena kasutatakse taime kuivatatud emakasuudmeid. Selle tunneme ära tellispunase värvuse ja niitjate 1-2cm pikkuste helveste järgi. Väike kogus annab toidule omapärase maitse ja värvuse. 4. Lehelised vürtsid 13 Loorberileht- tugevamaitseline loorberipuuleht, mistõttu tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik. Soovitav on võtta 0,5-1,5 lehte 1l kohta. 5. Koorelised vürtsid Kaneel- seda saab tarvitada korduvalt, kui seda pesta ja kuivatada. 6. Juurelised vürtsid Ingver- troopiline püsik
Puuvilju ja aedvilju kasut nii värskelt kui ka töödeldust. Toiduks kasut lillkapsa ja brokkoli õisikuid. Kohvi- ja kakaopuu viljade seemneid kasut jookide valmist, kakaost tehakse šokolaadi. Odra idanevaid seemneid kasut õlle valmistamiseks. Toidu maitsestamiseks kasut piparde vilju või seemneid, vanilliorhidee kauntest saadakse vaniliini. Tarvitatakse ka nelgipuu ja torkava kappari õienuppe ja safrankrookuse emakasuudmeid. Ravimina kasut nt viirpuumarju südametegevuse toetamiseks, arooniamarju vererõhu alandamiseks jm. ravitoime on teekummeli, saialille, pärna jt õitel. Puuvillapõõsa seemnekesta kiududest saadakse lõnga kangaste valmistamiseks ja vatti. Õistaimedest on aretatud tuhandeid eri kuju ja värvitooni õitega ilutaimede sorte. Parfümeeriatööstuses kasut nt lavendli- ja roosiõisi lõhnaõlide jm valmistamiseks. Viljastamine-emas- ja isassuguraku ühinemine.
sinep (teravamaitseline, kuid robustsem). Maitseainena kasutatakse sinepiseemneid kui ka pulbrit. Viimase baasil valmistatakse lauasinepit. Mooniseemnete ja seesamiseemnete maitse meenutab pähklit. Nelk on nelgipuu kuivatatud õiepungad, mis kujutavad endast varrekesi, mille ühes otsas asub pea. Suurema peaga nelki hinnatakse kõrgemalt. Maitse ja lõhn tulenevad nelgiõlidest. Safran kujutab endast safranikrookuse õie kuivatatud emakasuudmeid, mis on tumepunase värvusega niidikesed, meeldiva aroomi ja kibeda maitsega. Kasutatakse nii maitse- kui ka värvainena (oranzikas-kollane). Kappar on kapparipõõsa väikesed õienupud, meeldiva mõrkja maitsega. 37 Loorber saadakse igihalja loorberipuu lehtede kuivatamisel. Kasutatakse ka loorberipuu vilju. Kaneel kujutab endast kaneelipuu kuivatatud koort (1...4 mm paksused torukesed) või pruuni värvusega pulbrit
annaabi.ee 
