,,Sõnumitooja", ,,Läbi unemaastike", ,,Võõras linnas". Viimased 3 eksistentsiaalsed probleemid, tegevus Eestist kaugel, absurd. Juhan Smuul 1922-1971. Sõja aegse ja järgse perioodi tähtsaim kirjanik. Pikalt EKL-i esimees. Kirjutas palju, kõikvõimalikes zanrides. Luuletaja, prosaist, näitekirjanik, publitsist, lasteajakirjanik. Alustab luuletajana. Proosat kirjutades eirab kõiki reegleid, tema teoseid ei osata liigitada. Oskab ülihästi kirjeldada, hea eluvaatleja. ,,Kirjad Sõgedate külast" tõsine raamat rannarahva elust, mitu osa (kirjanduslik tase ebaühtlane). ,,Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" naljakas, ka satiiri. ,,Jäine raamat" reisikirjeldus Smuuli Antarktika ekspeditsioonist. ,,Jaapani meri. Detsember". ,,Muhu monologid" naljakad, Smuuli proosa tipp. Draama juurde jõuab kõige hiljem, ei tea näidendi kirjutamisest mitte midagi. Talle tuleb appi V. Panso.
õnnetuse kaudu kriminaalkaristusest. Neis juttudes on kõigis omajagu muinasjutulisust kuid mitte üleliia ebareaalset. Kui ülejäänud novellides on sellised keskpärased ja veidi heitlikud tegelased pigem hädas ning õnnetu eluga, siis lorijuttudes käib samasuguste meestega alatasa õnn kaasas ning soosib nende riukaid. Õpetlikku kui sellist on neis vähem, aga ainsate lugudena leiavad need õnneliku lõpu ja panevad ka lugeja sellega mõnusalt muhelema. Peet Vallak oli tähelepanelik eluvaatleja, ta oli veendunud realist. Juba tema reaalsustajust pidi järgnema, et ta teoste ainestikku sattus negatiivset palju rohkem kui positiivset. Negatiivse kujutamisest ei ole meil õigust järeldada, nagu oleks autor kibestunud, pessimist või midagi sellelaadilist. Autor oli ainult tõeline realist. (Palgi, 2011, lk510.) Kasutatud Allikad Vallak, Peet (1985). Elu nullpunkt. js: Heino Puhvel. Tallinn: Eesti raamat Vallak, Peet (1968). Tuuled ümber maja. js: Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat
Alguses püüab ta igal võimalusel minema pääseda, ta leiab, et tal pole selle linna õnnetusega midagi pistmist, ta tahab minna tagasi oma armastatu juurde. Kuid nähes inimeste kannatusi ja oma kaaslaste võitlust katku vastu, leiab ta et ka tema koht on sealsamas ja ta peab teisi aitama. Ta teab, et ta ei saaks end oma armastatuga õnnelikult tunda, kui ta lahkuks õnnetuspaigalt. Doktor Rieux saab katku ajal lähedaseks filosofeeriva eluvaatleja Tarrou’ga. Tema võtab samuti endale täieliku vastutuse, ta asub organiseerima vabatahtlike rühmi, kes arste abistavad. Ometigi võitluses katkuga Tarrou sureb. Tarrou jagab sama arvamust Rieux’ga, kes leiab, et Jumala kavatsuste üle juurdlemise asemel tuleb võidelda inimese eest just nüüd ja praegu. Igasugune ükskõiksus on kuritegu. Võib öelda, et teos lõppeb nii õnnelikult kui õnnetult. Katk taandus lõpuks, linnaväravad avati
Silmapaistva panuse maailmakirjandusse on andnud kolme viimati mainitud kirjaniku- F. Dostojevski, L. Tolstoi ja A. Tsehhovi looming. VENE KIRJANDUS XIX SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Ajajärgu üldine iseloomustus XIX sajandi viimane kolmandik oli Venemaa ühiskondlik-poliitilises elus murranguline, vastioluderohke ja keerukas ajajärk. Selle perioodi iga üksiku aastakümne eripalgele vaatamata iseloomustas neid üks ühine põhijoon. Tähelepanelik eluvaatleja Lev Tolstoi võttis selle kokku oma romaani ,,Anna Karenina" tegelase Konstatin Levini sõnadesse, mida V. I. Lenin pidas vaadeldava ajajärgu kõige tabavamaks iseloomustuseks: nüüd on kõik ,,pea peale pöördunud" ja ,,alles kujunemas". ,,Pea peale oöördunud" oli kogu senine elukorraldus, varises aastasadu püsinud ja valitsevatele klassidele igavesena tundunud feodaalpärisorjuslik kord. Ajalooprotsessi seaduspärasuse raudse jõuga astus ellu, ,,oli kujunemas" uus, kondanlik
mail 1519.a, 66-aastaselt. · Melzi: "Kõik peavad taga nutma sedameest, sest loodus ei ole võimeline looma veel kord teist sellist meest." · Alles 19. ja 20. sajandil hakati Leonardo ülestähendusi üksikasjalikult uurima, publitseerima ja tõlkima. · Uomo universale universaalne inimene. · Leonardo töö oli tohutu ta tegi oma ajas ära palju rohkem, kui ta oma ajas võis ära teha. · Leonardo da Vinci oli eeskätt kunstnik, luuletaja, eluvaatleja ja unistaja. Leonardo da Vinci Inimene, leiutaja, geenius
ülekantud tähendust. 3) nende olemine mingisuguse teise olemise peegeldus. Roll. Väljaspool rolli pole neid üldse olemas, nad ei seostu selle maailmaga. Näevad iga positsiooni läbi, seepärast saavad positsiooni vaid kui maski kasutada. Nende funktsioon on muuta peegeldatava avalikuks, tuua ta turuplatsile. Rahvas on andnud narrile privileegi ise mitte elus osaleda, ja taganud narri sõna puutumatuse. Romaanižanri leiti inimese kui elust osavõtmatu osavõtja eluvaatleja ja peegeldaja eluvorm. Narr võitleb võltside normidega. Lisaks kujuneb välja veidrik: vaba ja iseteadlik inimene. Rabelais’ kronotoop Kõike, mis on väärtuslik, on palju. Ta on tugev, levib ajas ja ruumis, on kõikjal. Ja vastupidi: kõik, mis on negatiivne on jõuetu, hukkub, hääbub. Reaalne kasvamine ajas ja ruumis üks põhilisi Rabelais’ maailma kategooriaid. Tahe taasluua ja puhastada reaalse maailma inimene tingib erilise kunstilise meetodi, mis seisneb kõigi
annaabi.ee 
