veidikest praalimist Ott lähebki (et häh, kas naisi ilmas vähe on). Mõne aja pärast aga kuuldakse soosillalt pauku - sinnajõudnud leiavad surnud Oti. Oru Karla vana püss on kadunud ja Eedi ka. Eedit, muide, ei leitagi. Pikkamööda saab Elligi Otist üle ja see suurem seebikas sellega laheneb. Vahepeal on jõe puhastamine arenenud ja hulk maad Vargamäest allpool juba töödega alustatud, Indrek viib Andrese seda vaatama kui tolle eluunistuse täitumist. Tagasiteel peab Indrek isa seljas kandma, nii väetiks on too jäänud. Nad peatuvad ühes küünis, et veidi puhata, kuid Andres ei ärka enam. Indrek kannab isa koju ja matused tulevad toredad, isegi Oru rahvas kutsutakse, kuigi Pearu matusele kange Kassiaru pärast Mäe inimesi ei kutsutud. Pearu püüdis muide veel enne surma kohta Joosepi nimele kirjutada, paras jama oli nendel sellega, aga Karla naine - Ida veenab ta ümber. Pärast
hommikul ütleb Sass talle koha üles ja peale veidikest praalimist Ott lähebki (et häh, kas naisi ilmas vähe on). Mõne aja pärast aga kuuldakse soosillalt pauku - sinnajõudnud leiavad surnud Oti. Oru Karla vana püss on kadunud ja Eedi ka. Eedit, muide, ei leitagi. Pikkamööda saab Elligi Otist üle ja see suurem seebikas sellega laheneb. Vahepeal on jõe puhastamine arenenud ja hulk maad Vargamäest allpool juba töödega alustatud, Indrek viib Andrese seda vaatama kui tolle eluunistuse täitumist. Tagasiteel peab Indrek isa seljas kandma, nii väetiks on too jäänud. Nad peatuvad ühes küünis, et veidi puhata, kuid Andres ei ärka enam. Indrek kannab isa koju ja matused tulevad toredad, isegi Oru rahvas kutsutakse, kuigi Pearu matusele kange Kassiaru pärast Mäe inimesi ei kutsutud. Pearu püüdis muide veel enne surma kohta Joosepi nimele kirjutada, paras jama oli nendel sellega, aga Karla naine - Ida veenab ta ümber
viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru peremees, kelle tegelik suurem huvi on hoopis Muulu soo kuivatamine, et oma maid parandada. Ometigi näeb vana Andres lõpuks oma silmadega, esimest koosolekut jõe asjus. See on tema elu suurhetk, alati on ta sellest unistanud ja seda siiski liiga heaks pidanud. Jõe puhastamine oli juba kõvasti edasi arenenud, Indrek viib Andrese seda vaatama, kui tema eluunistuse täitumist. Tööd olid juba hulk maad Vargamäest allpoole jõudnud. Tagasiteel peab Indrek seljas isa koju kandma, nii väetiks on too jäänud. Nad peatuvad ühes küünis, et veidi puhata, kuid Andres ei ärka enam kunagi. Lõpusõnad: " Ja ta /Indrek/ pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed."
seda käidi Andrest kutsumas Pearu surivoodile, et need lõpuks ära lepiks (tegelikult oli Pearu oma hingeõnnistuse pärast mures). Kuid Andres ei läinud, kanguse pärast ei läinud, tundes ehk isegi kerget rõõmu selle üle, et elab oma tõe ja õigusega siiski Pearust kauem, kuigi enamasti ta ainult andus elule kui sellisele ja nautis seda, et võis lubada endale ka selliste asjade tegemist, mis polnud otseselt vajalikud. Indrek viib Andrese jõe edenemist vaatama kui tolle eluunistuse täitumist. Tagasiteel peab Indrek isa seljas kandma, nii väetiks on too jäänud. Nad puhkavad ühes küünis, kuid Andres ei ärka enam. Indrek kannab isa koju ja matused tulevad toredad, isegi Oru rahvas kutsutakse. Oma elu lõpul arvavad mõlemad, et õigus ei olnud neil vaid vastasel. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid teel räägib ta Maretile ära, et armastab
ütleb Sass talle koha üles ja peale veidikest praalimist Ott lähebki (et häh, kas naisi ilmas vähe on). Mõne aja pärast aga kuuldakse soosillalt pauku - sinnajõudnud leiavad surnud Oti. Oru Karla vana püss on kadunud ja Eedi ka. Eedit, muide, ei leitagi. Pikkamööda saab Elligi Otist üle ja see suurem seebikas sellega laheneb. Vahepeal on jõe puhastamine arenenud ja hulk maad Vargamäest allpool juba töödega alustatud, Indrek viib Andrese seda vaatama kui tolle eluunistuse täitumist. Tagasiteel peab Indrek isa seljas kandma, nii väetiks on too jäänud. Nad peatuvad ühes küünis, et veidi puhata, kuid Andres ei ärka enam. Indrek kannab isa koju ja matused tulevad toredad, isegi Oru rahvas kutsutakse, kuigi Pearu matusele kange Kassiaru pärast Mäe inimesi ei kutsutud. Pearu püüdis muide veel enne surma kohta Joosepi nimele kirjutada, paras jama oli nendel sellega, aga Karla naine - Ida veenab ta ümber
annaabi.ee 
