kuni viie korruse kõrgused. Lossi ida osas asusid käsitööliste eluruumid ja töökojad. Seal oli õlipressijate, pottseppade ja kujurite töökojad. Eriti tähtsad olid pottseppade ja fajansstööliste ametid, sest kättesaadud keraamikas olid ilusaid ja maitserikkaid esemeid. Lossis ei puudunud koolitubagi ja selles on näha veel pinke õpilaste tarvis. Lossi kagu otsas olid kuningliku perekonna eluruumid, piiratud ühest küljest õuega ja teisest 23 m pikkuse käiguga. Harilike elutubade kõrval leidub seal erilisi ruume, näiteks nn "kaksikkirve tuba", milles palju selle püha sümboolse riista kujutisi. Kaksikkirve tuba on sammastega jaotatud kolme ossa. Ruumi tarvitati siiski igapäevaseks eluks ning see ei ole, nagu võiks arvata, mõne kirve tarvis. Lossi kirik asus vähe kõrval, millest on leitud mitmeid väikesi mütoloogilisi kujukesi fajansist. Kuninglikkude ruumide hulgas ei puudunud vannituba ega saun, mõlemad väga hea kanalisatsiooniga, mis ei jää uuema aja
18. Mürapidavuse nõuded korruselamute projekteerimisel kruntidel tuleb määrata müratase kas arvutuslikult või mõõtmise teel akustikaga tuleb kooskõlastada saali gabariidid ja maht, samuti helisummutavat siseviimistlust vajavate ruumide lahendus tuleb hoiduda elamute lahendusest, kus ühe korteri vannituba piirneb teise korteri tubadega prügitorustikke ei tohi kinnitada elutubade seinte külge, torude kinnitusel seintega tuleb kasutada elastseid vahetükke 9 elamutesse ei tohi paigaldada müratekitavaid seadmeid (pumbad, vibraatorid jne); kui pole võimalik seda nõuet täita, siis tuleks kasutada “karp karbis” tüüpi akustilistele nõuetele vastavat lahendust (vt eelmisi nõudeid)
· akustikaga tuleb kooskõlastada saali gabariidid ja maht, samuti helisummutavat siseviimistlust vajavate ruumide lahendus · tuleb hoiduda elamute lahendusest, kus ühe korteri vannituba piirneb teise korteri tubadega 4 · prügitorustikke ei tohi kinnitada elutubade seinte külge, torude kinnitusel seintega tuleb kasutada elastseid vahetükke · elamutesse ei tohi paigaldada müratekitavaid seadmeid (pumbad, vibraatorid jne); kui pole võimalik seda nõuet täita, siis tuleks kasutada "karp karbis" tüüpi akustilistele nõuetele vastavat lahendust (vt eelmisi nõudeid) · santehniliste torude vahelagedest läbiviimisel kasutada elastseid hülsse, vertikaalsahtides peavad vahelagede
konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Villa Tammekann Alvar Aaltoga sai kirjavahetus alguse 1932. aasta märtsis ja jätkus kuni 1933. aasta teise pooleni. Ehitusloa maja ehitamiseks saadi Tartu magistraadilt 15.7.1932 ja ehitustööde algusega keskendus kirjavahetus välisseinte paksusele ja sellest tekkinud mõõtude erinevusele ning sokli kõrgusele või elutubade põranda kõrgusele ja päratpoole lamekatuse töövigadele. Kuigi majaperenaise värvikaist kirjadest,millele Alvar Aalto püüab hästi leplikult ja asjalikult vastata, saab pildi ka segasest projektist, edenedes see tegelikult väga kiiresti. Maikuu lõpus 1932 olid valmis 1/50-tööjooniste eskiisid ja juunikuu algul vastavad esiküljed. Tartu tollase linnaarhitekti Arnold Matteuse vastutusel koostati juulis dateeritud ehitusloapaberid
Mõnele rahulikule sajandile järgnesid aastatel 1631, 1779, 1872 ja 1906 tugevad pursked, mis laastasid maad ja nõudsid ka inimohvreid. 16. detsembril 1631 toimunud purske ajal hukkus 4000 inimest. Tuha paksus oli Napolis 30 cm, seitse laavavoolu valgus Boscoraelele, Torre Annunziatale, Torre del Grecole ja Giuglianole. 1845. aastal rajati Vesuuvi loodussevale, 15, km kaugusele kraatrist, observatoorium- soliidne kiviehitis raamatukogu, konverentsiruumi, laborite, elutubade ja direktori töötoaga. 1856. aastal nimetati Napoli ülikooli väljapaistev füüsik Luigi Palmieri observatooriumi direktoriks. Tervelt 16 aastat käis ta oma instrumentidega Vesuuvi otsas, et “katsuda vulkaani pulssi“. Pärast tugevat purset 1872. aastal tõusis Palmieri hingematvaid gaase trotsides Vesuuvi kraatri servale, et jälgida lähedalt laavavoole. Kuid Vesuuvi uinus ja ärkas uuesti alles 1906. aastal. Vesuuvi aktiivsus suurenes tegelikult juba 1905. aasta varakevadel
ehituskonstruktsioonid loeti küllaldaseks, kui need vastavad ehitusstaatika tugevusnõuete eeskirjadele. Alalise elamu puhul pidid peale kandeosade nõuetekohase tugevuse hoonete välisseinad ja laed oma paksuse, konstruktsiooni ning ehitamiseks tarvitatava materjali valikuga kindlustama veeauru kondensaadi mittetekkimise elamus (RT 43-1937 art 386). Seetõttu pidid hoonepiirded olema piisavalt soojustatud ja ruumis ventileeritud ning köetud. Väljaüüritud elutubade temperatuur pidi olema vähemalt +15 C (RT 89/901925). Kasutatavatest küttesüsteemidest oli uuritud kütte- ja soojusvarustussüsteemidest enim levinud puukütte kasutamine (69%) ning paljudes korterites kasutatakse elektrikütet lisaküttena kas elektriradiaatorite või põrandkütte näol. Otsene elektriküte ilma lisakütteta oli kasutusel vaid ühes korteris, 10% korteritest kasutatakse elektrikütet, kus ahjuküte oli kasutusel lisaküttena
annaabi.ee 
