abiellumist oli hea, siis pärast läheb halvemaks, ja kui enne oli halb, siis pärast läheb täiesti halvaks. Jevgeni Onegini sõber Vladimir Lenski ei oleks temaga nõustunud. Lenskil oli armastus Olga vastu ning see haaras ta endasse. Vladimir hingas ja elas selle Larinite tütre nimel. ,,Ei vaimukuse virvatulest noor Lenski külmalt sädele: arm valgub siirana ta sulest nüüd albumisse Olgale. Mis näeb või kuuleb iganeski ta Olgast, seda värssideski just kirjutab ta voolavas ning elutruus eleegias." nii on kirjutanud Puskin Lenski armastusest. Ma ei taha uskuda, et sellised tunded eksisteerivad ainult raamatulehtedel. Minu endagi vanemad on abielus olnud juba peaaegu 18 aastat, mis on pool mu ema elust, ja nemad on õnnelikud. Saaremaa kohalikust lehest leian samuti aeg-ajalt õnnitlusi inimestele, kes on abielus olnud 25, 50 või isegi rohkem aastaid. Nad ei saaks olla koos, kui ei armastaks teineteist. Anton Hansen Tammsaare on kirjutanud: ,,Suurim õnn on armastus
vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse
õpetajaedastatut. Ühtset õppimise konstruktivistliku käsitluse mudelit pole olemas. Sotsiaalne konstruktivism peab õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks sotsiaalset interaktsiooni. (suhtlemine nii õpetaja kui õpilastega) Konstruktivistide arvates peaks õppimine toimuma võimalikult loomulikes oludes. (kõige ehedamal kujul on seda ideed rakendatud mitmesuguste ametite õppimisel nn õpipoisina.) Ka koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus kk-s eluliste õpiülesannete lahendamisena. 29. Saavutusmotivatsiooni olemus (seda mõjutavate põhitegurite valguses) ja selle võimalused erinevuste seletamiseks õpilaste õpitahtes. (11.1) Saavutusmotivatsiooni olemus ja selle praktilised rakendused õpimotivatsiooni käsitlemisel. Saavutusmotivatsioon oleneb nii edu saavutamise tõenäosusest kui ka selle väärtusest. Inimeste soov saavutada kindel eesmärk sõltub nende tajutud edu tõenäosusest ja selle
välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena. Õpilaste konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ja ei pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut. Teamiste käsitlemine võrkudena lubab konstruktivistidel suhtuda liberaalsemalt eelteadmiste ja oskuste nõudmisse õppimisel. koolis peaks õppimine toimuma võimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste ja oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse
ja seetõttu paremini süüvima õpitavasse; III vajadus edastada oma arusaamu ja ettekujutlusi paneb oma ideid selgemini ettekujutama ning vajaduse korral ka sõnastama. Konstruktivistide arvates peaks õppimine toimuma võimalikult loomulikes oludes. Koolivälistes õpingutes on õppimine kui protsess ja selle produkt tihedalt seotud. Ka koolis peaks õppimine toimuma väimalikult elutruus keskkonnas eluliste õppeülesannete lahendamisega. Ühtset konstruktivistlikku õppimisteooriat pole olemas. Tuntumatele õppimise konstruktivistlikele lähenemistele on iseloomulikud neli ühist joont: omandatavate teadmiste j oskuste vaatlemine võrkudena; rõhuasetus teadmiste sotsiaalsel päritolul ja mõjustatavusel; õppimise korraldamine situatiivsete ja autentsete õppeülesannete lahendamisena; õpitegevuse