otseselt ei mõjutanud, sest tema lähtus oma loomingus peamiselt itaalia koomilisest ooperist. Mozarti ja Glucki ooperiesteetikat nähakse sageli vastandlikuna, kuid põhilises olid nende eesmärgid väga sarnased. Mõlemad püüdsid muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. Nii Gluck kui Mozart otsisid ooperilaval elutruudust, ent Mozart seadis siingi muusikalised kriteeriumid esikohale: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja muusika ei tohiks ja jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata, vaid peaks alati naudingut pakkuma, see tähendab muusikaks jääma." Mozarti ooperite geniaalsus algab muusikalistest karakteritest- koomilise ja tõsise ooperi tüüpkarakterite asemel on tema eluliselt mitmetahulistel tegelastel eredalt individuaalsed ja sageli vastuolulisedki jooned.
jpg ) Prints Rahotep ja tema naine Nofretete (allikas:http://www.utexas.edu/courses/cc302k/Egy pt/Egypt_images/9901270003.jpg ) ,,u.2550 a. eKr. Kui need raidkujud 1871. aastal välja kaevati, kohkusid kaevajad nende elutruudust nähes. Ehkki nende asend on rangelt vorminõudeid järgiv, on neid katter värv niivõrd erk ja mõjub sama ehtsalt kui elus ning nende silmade iiris on kivikristalne. Kujude detailid on esitatud ülima tõetruudusega."
· Selle maali dünaamika ja diagonaalne kompositsioon väljub renessansi piiridest. Tizian (1477 1576) · Lõi palju häid portreid Euroopa kuulsustest, kuid maalis ka julgelt meelelisi akte (,,Venus ja orelimängija"), mis on kaugelt erootilisem kui Botticelli ,,Venus". · Mõnele pildile loobus ta antiikjumalanna silti külge panemast. · Inimlikud rõõmud ja naudingud said ühiskonnas üha enam eluõigust. · Skulptuuris on kergem elutruudust saavutada kui maalis, kuna ta on juba kolmemõõtmeline. · Figuurid muutusid anatoomiliselt õigeks skulptuur iseseisvus st ei olnud enam seotud kindla ehitisega, vaid teda võis paigutada ükskõik kuhu ning vaadelda igast küljest. · Hakati uuesti looma ja pronksi valama ratsamonumente. · Tema noorpõlvetöö ,,Taavet" ülistas noorust, tarkust ja jõudu. · Ta modelleeris hapra nooruki asemel tugeva noore mehe.
ühesugune ooperi arenduse loogika. Jagab kahte valdkonda: Itaalia keelsed koomiline ja saksa keelsed laulumängud Mozart oli üks kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Ta on loonud kokku üle 600 teose, tähtsaimad nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt". Mozart alustas ooperite loomist siis kui zanrsi toimusid suured muutused. Mozartile jäi muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. Otsib ooperilaval elutruudust, püüdis muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Mozart seadis muusikalised kriteeriumid esikohale: muusika peaks 22 naudingut pakkuma ja muusikask jääma, mitte isegi jubedaimas olukorras iialgi kõrva riivata. Tema ooperite geniaalsus hakkab muusikalistest karakteritest - koomilise ja tõsise ooperi
· Tema loometegevus jäi paavst Julius Teise aega. 16. sajandil kujundas Sixtuse kabeli lae Vatikanis sisuks on inimsoo ajalugu piibli järgi maailma loomise esimesest päevast kuni Kristuse sünnini. Koloriit tagasihoidlik, vorm jõuline ja suurejooneline; 23m kõrgusel; freskotehnikas, tegemine võttis 4aastat. Üks osa nt. Aadama loomine Piibli teemal. Suuremad ja meisterlikumad kui teised renessanssiajastu teosed. SKULPTUUR: · Elutruudust oli kergem saavutada. Anatoomiliselt osutusid figuurid õigeks. Hakati uuesti looma ja pronksi valama ratsamonumente. · ,,Mooses" iisraeli rahva juht on tulnud Siinai mäelt, pead toorarullid, käes käsulauad. Näeb usust taganendu rahvast. ,,Taavet"noorpõlvetöö, ülistas noorust, tarkust ja jõudu. Modelleeris hapra noormehe asemel tugeva noore mehe, nägu on kreekapärane. TIZIANO VECELLIO 1477-1576 · Maalikoolkonnas särav värv ja dekoratiivsus
Fontane. Süzeed või intriigi püüti samas summutada. Klassitsistlikus või romantilises jutustuses olid seiklused ja ootamatud kokkusaamised, üllatused väga iseloomulikud. See jäi alles Dickensil, nt ,,Oliver Twist", kus vaeslapse kannatused grotesksete tegelastega vahelduvad ootamatute heategijatega. Tüüpilises realistlikus romaanis püüti sündmustikku ja intriigi minimaalselt kasutada, sest sellised asjad võivad kahandada teksti elutruudust. Vene realistidest on vahest täiuslikem Tsehhov. Ta suhtub novellides umbusuga boheemlastesse ja kunstnikesse, talle meeldivad arstid ning iroonitseb intelligentsi sõnategemistesse. Samas on ta nende vastu kaastundlik. Omaaegseid kriitikuid see ärritas, kuna polnud kunagi võimalik aru saada, kelle poolt ja vastu ta lõpuks on. 21
annaabi.ee 
