Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumist. Küllaltki ilmne on nende muutuste vahetu seos teovõime ja tervise paranemisega. Seega on peamiseks füsioloogiliseks mehhanismiks, mille kaudu kehaliste harjutuste süstemaatiline sooritamine tervist parandab, organismi adaptatsiooni- ehk kohanemisvõime tõhustamine koos selleks vajalike varude suurenemisega. Adaptatsioonimehhanismide esmane ülesanne on hoida hulk parameetreid organismi
snteesimine. Kik ribosoomid ei ole seotud endoplasmaatilise retiikulumiga, neid leidub tstoplasmas ka vabalt. Mitokondrid on kahekihilise membraaniga mbritsetud piklikud organellid, mis mnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid palju tuhandeid. Mitokondreid nimetatakse sageli jujaamadeks, kuna nende peamine lesanne on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu energiaallikas, mida rakus elutalitlusprotsesside kivitamiseks kasutatakse, on adenosiintrifosfaat (lhendatult ATP). ATPd snteesitakse mitokondrites hapniku juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus energiavajadus on suur, niteks lihaskiududes ja maksarakkudes. Mnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Niteks lihasrakkudele iseloomulik kontraktsioonivime tuleneb otseselt neile spetsiifi liste organellide mofi brillide olemasolust. KUDE
pulsisagedus) Treeningu ja võistluste kirjeldus Kokkuvõtted TREENITUSE TEKKEMEHHANISM Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi: Struktuursed ümberkorraldused rakutasandil Energiavarude juurdekasv AV protsesside täiustumine ja ökonomiseerumine Organismi funktsionaalsete võimete suurenemine Elutalitlusprotsesside ja liigutuste koordinatsiooni täpsustumine Miks muutused tekivad? Avaldub elusale organismile ainulaadselt omane kohanemisvõime- adaptatsioon. Adaptatsioon- organismi kohanemisprotsess väliskeskkonna või organismis eneses toimuvate muutustega. Treening on kohanemine stressisituatsiooniga Iga funktsionaalse ülesande täitmine nõuab energiat – organismi energeetiliste reservide mobiliseerimine, kujutab endast stressireaktsiooni.
kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine. Mida enam lihaseid on töösse rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini tugevneb tervis. Igasuguse kehalise koormuse mõju organismile on individuaalne. See sõltub paljudest faktoritest, eelkõige aga treeningu intensiivsusest, treenitusest, inimese east ja soost. MÕJU HINGAMIS- JA VERERINGEELUNDKONNALE
suur Mitokondrid on kahekihilise membraaniga ümbritsetud piklikud organellid, mis mõnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid palju tuhandeid. Mitokondreid nimetatakse sageli "jõujaamadeks", kuna nende peamine ülesanne on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu Müofibrillid on üksnes lihasrakus energiaallikas, mida rakus elutalitlusprotsesside käivitamiseks kasutatakse, on esinevad orga- adenosiintrifosfaat (lühendatult ATP). ATPd sünteesitakse mitokondrites hapniku nellid. Müofibrillid juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus annavad lihasele energiavajadus on suur, näiteks lihaskiududes ja maksarakkudes. kokkutõmbevõime, Mõnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Näiteks lihasrakkudele inimesele tervikuna
annaabi.ee 
