22. Miks elavad veeorganismid reeglina väiksemas väliskeskkonna temperatuuride vahemikus kui maismaaorganismid? 23. Miks on muldade ja vesikeskkonna kõrge soolsus organismidele kahjulik? 24. Populatsiooni struktuur. 25. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid (demograafilised parameetrid). 26. Kuidas eristada indiviidi? Unitaarsed ja modulaarsed indiviidid. 27. Genet, kännis, ramet. 28. Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid. 29. Elutabelid ja nende tõlgendamine. 30. Levik ja migratsioon. 31. Selgitage keskkonna kandevõime mõistet. 32. Selgitage, miks isendite arvu kasv populatsioonis aja jooksul pidurdub ja jääb pidama mingi kindla väärtuse juures. 33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism,
PVA Mis on populatsiooni pudelikael ja milles seisneb selle oht populatsioonile Ex situ ja in situ kaitse eeliste ja puuduste analüüs Näited kriteeriumitest, mille järgi on võimalik otsustada, milliste liikide kaitsele pöörata eelisjärjekorras tähelepanu: kiired arvukuse lang, levila ja populatsioonide arvukuse lang, elusate ja paljunevate isendite arv, isendite arvu muutumise prognoosi alusel, väljasuremise tõenäosus Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk.- elutabel, ka suremustabel kajastab demograafilisi muutusi, ehk ellujäämus, suremus ja viljakus, pop struktuur, vanuserühmade dünaamika Kaitsealade vormimise/kavandamise põhimõtted- pigem üks suur ala kui mitu väikest lappi; vüimalikult palju katiseväärtuslikke liike peaks seal olema; ala peaks jätkusuutik olema jne SLOSS - dilemma ja arutelu (suure ja väikse kaitseala eeliste ja puuduste
Populatsioone mõjutavad juhuslikud (stohhastilised) tegurid a) Demograafiline stohhastika Muutused soolises/vanuselises koosseisus, isendite arvukuses b) Keskkonna juhuslikkus Aastate vahelised ilmastiku muutused; kiskja või toiduobjekti hulga muutused; looduskatastroofid (katastroofe käsitletakse vahest eraldi neljanda juhuslike tegurite alapunktina) c) Geneetiline stohhastika Muutused populatsiooni geneetilises koosseisus Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk? Geneetilise mitmekesisuse olemus, tähtsus, seda mõjutavad tegurid - Geneetiline mitmekesisus on oluline muutuvate keskkonnatingimustega kohanemiseks - Geneetilise mitmekesisuse vähenemine on (enamasti) seotud paljunemisedukuse vähenemisega Populatsiooni geneetiline vaesus tähendab enamasti väiksemat elujõulisust - Vähem erinevaid geenialleele ja heterosügoote, kahjulike alleelide kuhjumine homosügootsetes isendites -
Isendi elukäik kirjeldab, kui kaua selle liigi isend tüüpilisel juhul elab, kui kaua läheb aega suguküpsuse saabumiseni, kui tihti isend paljuneb jm tunnused, mis omavad tähendust demograafilistele protsessidele ning kohasusele. Arengujärgud isendi elukäigu jooksul: 1. pre-produktiivne; 2. reporoduktiivne; 3. post- reproduktiivne faas. Nt vanemad isendid aitavad noori valvata (hüäänid). 29.Elutabelid ja nende tõlgendamine. Elutabelites kujutatakse populatsiooni struktuuri ja dünaamikat vanuserühmade kaupa. Enamasti koostatakse need üksnes emaste kohta. Elutabel ehk suremustabel ehk demograafiline tabel on suremusprotsessi arvmudel, mis kujutab põlvkonna arvulist vähenemist eluea jooksul. Elutabelis esitatud uuritavaid tunnuseid võib olla palju, kuid harilikult on selle olulisimateks elementideks uuritava populatsiooni ellujäämus ja viljakus. 30.Levik ja migratsioon. Levimine
Kiirus, millega vanad isendid populatsioonis asendatakse noortega, sõltub organismi elueast. Mõnede liikide puhul võib indiviid elada väga kaua ja sel juhul on suremus vanemates vanusejärkudes reeglina madal. Sündivus võib sellest hoolimata suur olla kuid sel juhul saab enamus järglastest hukka ammu enne suguküpsuse saavutamist. Sündimus Suremus Eluiga Immigratsioon, emigratsioon 26. Elutabelid, demograafilised püramiidid, ellujäämuskõverad ja nende tüübid? Elutabelid Elutabel esitatakse enamasti kohordi kohta (grupp ühevanuselisi isendeid) kuid saab kasutada ka vanuselise struktuuri kujutamiseks. Elutabelis on kajastatud isendite sündivust, suremust vanusegruppide kaupa ja arvutatud iga vanusegrupi oodatav eluiga (ellujäämise tõenäosus). Vanusepüramiidid Inimgeograafiast on sama funktsiooniga graafikud tuntud rahvastiku- e. demograafiliste püramiididena
annaabi.ee 
