Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elusvarude" - 5 õppematerjali

Islandi ja Norra kalanduse ülevaade
13
ppt

Islandi ja Norra kalanduse ülevaade

Islandi ja Norra kalanduse ülevaade 1.osa: Norra kalandus · Kalatööstus on Norra rannikupiirkondade selgroog. Kalapüük, -töötlemine ja -kasvatus annavad tööd rohkem kui 30 000 inimesele. Aastane kala ja kalatoodete ekspordimaht on umbes 30 miljardit Norra krooni. See on Norra üks suuremad ekspordisektoreid. Niisiis on Norra jaoks ülioluline mereliste elusvarude õige haldamine. Järgmises slaidis saate teada, kuidas nad seda siis haldavad. · Norra on kalanduse osas väga arenenud. Väga kõrge kvaliteet. · Enamik Norra kalapüügist toimub Norra majandustsoonis (Exclusive Economic Zone), mis on neil väga suur - 819 620 km2 ümber ranniku. · Kogu kalapüügitsoon on neil 1,878,953 km2. · Põhiliselt püütakse järgmisi kalaliike: Hiidhuulkala, tursk, soomuslest, euroopa süsikas ehk pollak, heeringas,

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES
17
pptx

VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES

Toiduks tarvitatavate organismide kaubandus  Kalad, limused, vähilaadsed  Kaubandusliikidega tahtmatult kaasnevad liigid Kalandus Kinnitumine kalapüügivahenditele Kaaspüük töönduslike kaladega Võõrliikide mõjud Liikide levimine uutesse asupaikadesse mõjutab alati kohalikke ökosüsteeme. Võõrliigi ökoloogiline mõju on suurim kui ta esindab uut funktsiooni. Bioinvasioone peetakse üheks neljast suuremast ohust maailmameredele (ülejäänud kolm: mere elusvarude ülepüük, maismaalt tulev reostus ja elupaikade hävimine). Ökoloogilised mõjud Kohalike liikide arvukuse muutused, (lokaalne) väljasuremine Kohalike liikide levikumustrite muutumine Muutused toiduvõrgustikes Keskkonnatingimuste muutumine Ainevoogude muutumine Kahjulikud mõjud inimtegevusele Kahjud kalandusele Kalade toidubaasi halvenemine Töönduskala toiduks võõrliigile Kalapüügivahendite ummistamine, lõhkumine Kudealade hävimine

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Looduskaitse aluste eksam 2019
12
pdf

Looduskaitse aluste eksam 2019

Võõrliikide sissetuleku teed ● Looduslik – tuul, vesi, loomad ● Inimene: ○ Tahtlik: sobivate liikide transport (põllumajandus, aiandus, lemmikloomad, jahindus, meditsiin, teadus jmt) ○ Tahtmatu: laevade ballastvesi, kaubad ja nende pakkematerjalid, transpordivahendid, riided, pagas jne Millised on peamised võõrliikide sissetoomise põhjused? Põhjused: veekeskkonnas soov suurendada kohalikke elusvarusid; töönduslike elusvarude rikastamine ​(olulised tulusa tööndusobjektina nt Kamtšatka kuningkrabi)​; Kirjelda edukat invasiivi (tunnused)? ● Kiire kasv ja paljunemine ● Suur levimisvõime ● Fenotüüpne plastilisus (võime vastavalt oludele oma kasvu reguleerida) ● Laia ökoloogilise amplituudiga e talub erinevaid tingimusi ● Generalist toidu osas ● Varasemad edukad invasioonid jms Miks on võõrliigid kohalikule elustikule ohtlikud?

Loodus → Looduskaitse alused ja...
26 allalaadimist
Looduskaitse alused eksam 2018
10
pdf

Looduskaitse alused eksam 2018

Võõrliikide sissetuleku teed Looduslik ­ tuul, vesi, loomad Inimene: - Tahtlik: sobivate liikide transport (põllumajandus, aiandus, lemmikloomad, jahindus, meditsiin, teadus jmt) - Tahtmatu: laevade ballastvesi, kaubad ja nende pakkematerjalid, transpordivahendid, riided, pagas jne Millised on peamised võõrliikide sissetoomise põhjused? Põhjused: veekeskkonnas soov suurendada kohalikke elusvarusid; töönduslike elusvarude rikastamine(olulised tulusa tööndusobjektina nt Kamtsatka kuningkrabi); Kirjelda edukat invasiivi (tunnused)? Kiire kasv ja paljunemine Suur levimisvõime Fenotüüpne plastilisus (võime vastavalt oludele oma kasvu reguleerida) Laia ökoloogilise amplituudiga e talub erinevaid tingimusi Generalist toidu osas Varasemad edukad invasioonid jms Miks on võõrliigid kohalikule elustikule ohtlikud?

Loodus → Looduskaitse alused ja...
20 allalaadimist
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
92
pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

10. Teadus, haridus ja teadmussiire 10.1. Hetkeolukord teadus- ja arendustegevuses ning kalanduse taseme- ja täiendusõppes Kalandusalaste uuringute läbiviimiseks ja teisteks teadus- ja arendustegevusteks on administratsioonil olemas koostöö järgmiste teadus-arendusasutustega: · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga (TÜEMI)8, mille põhiülesanne on veeökosüsteemide, kaasa arvatud Läänemere ökosüsteemi struktuuri ja funktsioneerimise selgitamine, veeliste elusvarude ja veekeskkonna seisundi hindamine ning prognoosimine elusvarude säästvaks kasutamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse ja veekeskkonna kaitseks. · Eesti Maaülikooli (EMÜ)9 Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskusega, mille põhiülesandeks on fundamentaal- ja rakendusuuringute tegemine siseveekogudel ning loodushariduslike programmide läbiviimine ning Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse

Põllumajandus → Loomakasvatus
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun