Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Meie esivanemate aal põhines rahvamuusika regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt inimesele suulisel teel. Neist, minu jaoks igavatest värssidest, on tänapäeval tehtud huvitavaid ja omapäraseid seadeid erinevate alternatiivmuusika viljelejate poolt. Inimesed on taas hakanud kuulama rahvamuusikat, mida on täiustatud, mis on arenenud, ja mida on muudetud kommertslikumaks ning moodsamaks. Rahvamuusika elustumise kasuks räägib Viljandi Kultuuriakadeemia pärismuusika osakond, kuhu oodatakse noori inimesi, kes on valmis edasi kandma meie kultuuripärandit ja taaselustama rahvatraditsioone. Just Viljandi Kultuuriakadeemias sündis Paabel, uus pärimusmuusikakollektiiv, kus üheks liikmeks on meie oma saare poiss Erko Niit. Paabel on ultra-folk-fusioni katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast.
5. Kujurid pidasid oluliseks usuliste elamuste väljendamist, ei püütud täpselt loodust matkida. 6. Maalikunsti rakendati kirikute kaunistamisel, maalidele nagu ka reljeefide püüti anda õpetlik sisu. Jätkus ka miniatuuride loomine. Gootika Ajajärku 12. sajandi teisest poolest kuni 15.-16. sajandi nimetatakse Gootikaks. Kunstialase tegevuse aluseks on ikkagi Religioon. Kaubanduse ja teaduse elustumise saab hoogu ka ilmalik kultuur. Kunsti tuleb jälle looduslähedus. Uus ellusuhtumine leiab väljenduse Gooti katetraalides. Gooti katetraalis pürgib kõik üles. Nõnda nimetatud ,,Taevalikku kõrgusesse". Ehitus on avar, kerge ja valge. Romaani ümarkaar asendub teravkaarega. Teravkaarel ei ole nii tugevat survet seintele ja saab ehitada suuri vitraaz aknaid. Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi
Arles'i kirik, Touluse kirik. Inglismaal: Toweri linnus Nimeta romaani ehitisi Itaalias ja Saksamaal Itaalias: Püha Markuse kirik Veneetsias, Pisa toomkirikSaksamaal: Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud Gootika Ajajärku 12. sajandi teisest poolest kuni 15. -16. sajandi nimetatakse Gootikaks. Kunstialase tegevuse aluseks on ikkagi Religioon. Kaubanduse ja teaduse elustumise saab hoogu ka ilmalik kultuur. Kunsti tuleb jälle looduslähedus. Uus ellusuhtumine leiab väljenduse Gooti katetraalides. Gooti katetraalis pürgib kõik üles. Nõnda nimetatud ,,Taevalikku kõrgusesse". Ehitus on avar, kerge ja valge. Romaani ümarkaar asendub teravkaarega. Teravkaarel ei ole nii tugevat survet seintele ja saab ehitada suuri vitraaz aknaid. Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi
Rudolf Stammler (1856-1938) tähtsustas ka õiglust õiguse juures. Seab ülesandeks välja töötada õige õigus (õiglusõigus), selle all mõistab ta erilist seadusandlikku õigust, mis teatavas olukorras õigusprintsiipidega kattub. Õige õiguse mõtet näeb Stammler üldistes õiguse mõistetes : usk, truudus, mõõdukus, kõlbelisus, kombelisus jne. 2.16. Loomuõiguse taaselustumine Alates 20 saj-st käsitletakse loodusõigust positivismi antiteesina. Loodusõiguse elustumise peamiseks põhjuseks on riikliku võimu otsustava tegevuse pidev suurenemine. Toonitatakse teatud Ameerika Kõrgema Kohtu poolt välja toodud põhiõigused võrdsus seaduse ees, õiglane kohtumõistmine jne. Hiljem nim neid üldisteks inimõigusteks ning ka põhiseaduslikeks üldprintsiipideks. Loodusõigus kui muutuv õigus, mitte kui igavene ja muutumatu, sisu muutub koos aja ja olukorraga. Duguit ütleb, et kui positiivne õigus ei vasta õigluse ideele, võib seda eirata,
II. 2.14. Õlik liberalism Minakeskne maailma, mina ja maailm. Ei ole klassi, kes Õe määrab. II. 2.15. LoomuÕe taaselustumine LoomuÕe taaselustumise tõi kaasa 20. sajand. Põhjuseks olid ühiskondlik-poliitilised vapustused, mida Euroopa 20. sajandil üle elas. Tegemist ei ole mehaanilise tagasipöördumisega ajaloolisele loomuÕele. Käsitlus, kus loodusÕt (loomuÕt) vaadeldakse alates 20 sajandist positivismi antiteesina. LoomuÕe elustumise peamiseks põhjuseks tuleb pidada riikliku võimu otsustava tegevuse pidevat suurenemist ja laienemist. Sellega seoses toonitatakse üldisi inimÕi või ka teatavaid põhiÕi, nagu võrdsust Se ees, vaba ühiskondliku elu korraldust ja õiglast Õmenetlust. Valitseb tendents mõista loodusÕt kui muutuvat Õt, mitte kui igavest ja muutumatut. Väidetakse, et loodusÕe sisu muutub koos ajaja olukorraga ning orienteerib end õigluse idee ümber
annaabi.ee 
