rahvamassidel on, korraldati nn fosforiidikampaania. Sellega kaasnenud protestid sundisid ametkondi plaanidest loobuma. 1987. aastal algas suurem ühiskonna politiseerumine. Selle protsessi alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid võitlust vabaduse nimel. Edaspidi kasutasid eestlased ära ühislaulu väge ja algas laulev revolutsioon. Just tänu massimeeleavaldustele, kus keskne osa oli isamaalistel lauludel, sai Eesti tagasi oma riigilipu. 1988. aasta septembris toimunud Eestimaa Laul umbes 300 000 inimesega värskendas eestlaste ajaloomälu ja tugevdas omariikluse loomise unistust. Vabadusliikumisel oli ka palju vastaseid, kes pidasid Eestit NSV liidu lahutamatuks osaks
Soome- Gallen Kallela ,,Kallervo needus" 3. Eesti- Kristjan Raud ,,Kalevipoeg" illustraator Juugendstiil Juugend sündis Inglismaal väljendades: protesti inetu, stiilitu vabrikutoodangu vastu püüet asendada masinaga tootmine ja kogu kapitalistlik tootmisviis vabade käsitööliste ühiskonnaga Inglane William Morris (1834-1896) püüdis luua uut kunstide sünteesi, pühendades energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide elustamisele. Ideeks sai visuaalsete kunstide seotus ja ühtne stiil. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid olema: funktsionaalsed lihtsad materjali ehtsad nagu keskajal Hoonete välisilme pidi arvestama siseruumide paigutust. Visuaalses keskkonnas peeti ühtse stiili loomisel oluliseks ornamentikat. Käsitööesemed ei tõrjunud siiski välja tööstustoodangut nagu Morris oli lootnud, vaid muutusid vabrikus valmistatud esemete kallimaks,
intubatsioon) 3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4) hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes – alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus vastunäidustused elustamisele 1)kindlad bioloogilise surma tunnused 2)kauaaegne krooniline pöördumatu haigus (Nt.pahaloomuline kasvaja lõppstaadium) 3)vormistatud haige keeldumine elustamisest ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon Annused: i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml. Vedelikku; trahheasse 2-
sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja suure verekaotuse korral. Üldiselt on ju nii, et kui patsiendi sensoorne, motoorne või vaimne võime lakkab eksisteerimast, siis see tähendab ka seda, et väheneb aju üldine või vastava piirkonna verevarustus. Nii on see näiteks inimese ( aju ) teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde. Pärast kliinilist surma läheb inimene üle ajusurmaks ( ehk bioloogiliseks surmaks ) umbes mõnekümne minuti möödumisel. Sellepärast, et verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu ju seotud neuronite laenglemisega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad ju töö tegemiseks palju energiat
sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja suure verekaotuse korral. Üldiselt on ju nii, et kui patsiendi sensoorne, motoorne või vaimne võime lakkab eksisteerimast, siis see tähendab ka seda, et väheneb aju üldine või vastava piirkonna verevarustus. Nii on see näiteks inimese ( aju ) teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde. Pärast kliinilist surma läheb inimene üle ajusurmaks ( ehk bioloogiliseks surmaks ) umbes mõnekümne minuti möödumisel. Sellepärast, et verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu ju seotud neuronite laenglemisega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad ju töö tegemiseks palju energiat
Veri kannab hapnikku ( eriti just ajju ) organismi laiali. Vere rauavaegus võib põhjustada südameataki. See võib tekitada anokseemiat ehk hapnikuvähesust veres ja kudedes. Aju anokseemia korral jõuab ajju liiga vähe hapnikku. Hapnikupuudus ajus käivitab kahjulike keemiliste reaktsioonide ahela, mille lõpptulemusena ajurakud hävivad. Seda protsessi on võimalik aeglustada, kui inimest kohe pärast taaselustamist maha jahutada. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde ja inimene saab palju vähem ajukahjustusi. Millises järjekorras erinevad ajupiirkonnad üksteise järel surevad ( või taasaktiveeruvad ) ehk millises järjekorras jäävad ajupiirkonnad ilma vereta? See on suures osas veel teadmata, kuid teada on seda, et pärast südameseiskumist saavad kahjustada esimestena just ajukoor, hipokampus ja basaalganglionid. Need ajupiirkonnad vajavad teistest kõige rohkem hapnikku. Mõisted
annaabi.ee 
