9 6. Kaitsealuse objekti analüüs Kaitsealuse objekti väärtusteks on käpalised, kes on ohustatud taimeliigid, siis veel puutumata ürgloodus ja panga kihistikku sisaldav dolomiit ning paljand, mis aitavad näha selle ala ajalugu. Eelnimetatud väärtuste tõttu teeb see objekti asukoha eriliseks ning selle pärast ongi seda ala vaja kaitsta. Ala kaitsmine toimub näiteks ümbritseva piirkonna niitmisega, kuna kui looniite ei niideta ja ei hoolda kasvavad need võssa ja eluskoosluste arvukus hakkab seal piirkonnas vähenema. Negatiivne mõju leevendatakse näiteks liikumispiiranguga teatud aladel kui käpalised õitsevad, näiteks tehakse matkaradu, et inimesed neid taimi ära ei tallaks. Selle koha üheks ohuks on looniitude kinnikasvamine, kui neid õigesti ei hooldata, mille tagajärjel võivad seal piirkonnas kooslused hävida, k.a ka käpalised. Teisteks ohtudeks on liigne turism, mis tähendab turistide liigset külastust panga lähedal, ja objekti juures asuv
Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ala (joonis 1), mis jääb enamasti ka küla piiridesse, asub Ida-Viru maakonnas Peipsi järve põhjarannikul Tartu-Jõhvi maantee läheduses, jäädes Iisaku ja Tudulinna valda. (Maa-amet). Mandrijää kulutav ja kuhjav tegevus on siin jälje jätnud -
heaks. Bioloogiline mitmekesisus - tähistab kogu maakeral leiduva elutaimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Bioloogilist mitmekesisust käsitletakse nüüd kui üht loodusvara, mida tuleb kaitsta ja kasutada säästva arengu põhimõttel. Bioloogiline mitmekesisus on juurdunud 3 tasandil: 1. pärilikkuse kandjate ehk geenide paljusus 2. teatud ala liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 3. ökosüsteemide (eluskoosluste ja elupaikade või kasvukohtade) mitmekesisus Mitmekesisus looduses ei ole juhuslik, sest see on kujunenud paljudel eri tasanditel korrastanud talituslike tervikutena, kuid tulemus oleneb sellest, kuidas seda mõõta ning erinevaid mõõtmisviise kasutada. Mitmekesisust tulebki määratleda korraga paljudel erinevatel tasanditel ja erinevates mõõtkavades. Eluskoosluste mitmekesisuse poolest rikkamad on kahtlemata troopilised vihmametsad. 1
aladega, Globaalne mitmekesisus kogu maakera liigiline mitmekesisus.Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid:Laiaulatuslikud globaalsed või regionaalsed mõjutused:Ajalugu ja vanus,Geograafilised gradiendid ,Territooriumi suurus ,Isolatsioon või saarelisus Kas laiuskraadi gradient per se saab mõjutada liigirikkust Maal? Laiuskraadi gradiendiga korreleeruvad paljud klimaatilised faktorid, eluskoosluste produktiivsus, mitmed geoloogilis-ajaloolised protsessid jne. Tegemist on kompleksgradiendiga. Miks on on suurtel laiuskraadidel väiksem bioloogiline mitmekesisus?1)Füüsiline keskkond varieeruv (näiteks aastaajad)2)Organismid ei saa olla väga spetsialiseerunud 3)Keskkonnatingimuste suur varieeruvus võib viia kiirele väljasuremisele (näiteks üks halb talv).Vertikaalsed diversiteedi gradiendid: Absoluutse kõrguse gradient,Sügavuse gradient (meres).ISOLATSIOON V
kiibistamine 2.) ründed inimestele 2.) koondamine 84 varjupaikadesse Tabel 12. Ökoloogilised probleemid vabariigi tasandil Probleem Kahju Lahendus metsatulekahjud Tervete eluskoosluste häving Seiresüsteemide juurutamine Otsene majanduslik kahju omavalitsuste poolsed keelud metsa minna. Läänemere (õli) reostus Veelindude hukkumine Arendada päästevõimekust (antud hetkel puudub) Rasked kütteõlid vajuvad Tugevam kontroll reostustekitajate
annaabi.ee 
