kopeerijad kui loojad, on kristlus midagi just sellele riigile omast. Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele. Siiani loetakse ning tõlgitakse tolleaegsete mõtlejate töid, rooma keiser Marcus Aurelius on aga leidnud korduvat tsiteerimist näiteks president Ilvese kõnedes. Ilukirjanduslike ja arutlevate tekstide ülesehitus oli väga sarnane tänasele ning kuigi ka siin olid roomlased pigem Kreeka traditsioonide elushoidjad, on Rooma kirjandus Kreeka omast tänapäevasema kujuga ühe näitena võiks tuua Gaius Julius Caesari teoseid, kus ta oma tegevust õigustab ning millesarnaseid avaldavad tänapäeval poliitikud üle maailma. Roomlased on endast jätnud ka otseselt tajutavama jälje. Juba alates ajast, mil see võimalikuks sai, on neist treitud lugematul hulgal erinevaid filme, rääkimata juba varem avaldatud raamatutest.
pidama ja naiste roll on lapsi kasvatada ning kodu korras hoida? Huvitav, et sellist küttide ja korilaste analoogiat järjepidevalt välja pakutakse. Nii palju, kui ajaloolased meid küttide ja korilaste ühiskondadega seoses valgustanud on, teame, et sellised kooslused olid suhteliselt egalitaarsed ja osade ajaloolaste arvates isegi matriarhaalsed. Kütid olid sellises kogukonnas tõepoolest mehed, kes tõid liha näol inimkarjale vajalikku ja hinnalist valku. Koosluse tegelikud elushoidjad olid aga korilased (naised!) - ehk küll toitumuslikult vähemväärtuslikud, olid korjatud marjad, juurikad ja pähklid ometi alati kindel toiduallikas, jahisaak aga väga ebakindel. Naise roll kui üksnes lastele pühendumine ja kodu korrashoidmine ei ole kunagi olnud valdav ,,ema viis hälli heinamaale"... et seal heina niita ja muid põllutöid teha. Sellist lastele keskendumist, nagu meie tänane päev võimaldab, pole ajalugu enne näinud
hoolitsema ja tegema vaimset või füüsilist tööd. Kloostrite tähtsus: a) Majanduselu keskused (suurmaaomanikest nn kollektiivsed mõisnikud; tegeleti aianduse ja sordiaretusega, omad käsitöökojad ja veskid). b) Kultuurikeskused (säilitasid vanu käsikirju ja tegelesid nende paljundamisega, seal tegutsesid kloostrikoolid, mungad olid varakeskaegses ühiskonnas ainsad kirjaoskuse elushoidjad). c) Vaeste hoolekanne (kerjuste toitmine, palverändurite majutamine, viljatagavarade jagamine näljahädade ajal). Kõrgkeskajal hakati looma uusi vaimulikke ordusid, mille liikmed pidasid benediktlaste ordu järjest materiaalsemat elulaadi liialt kaugenenuks varakristlikest vaesuse põhimõtetest. 11.saj lõpul tekkis tsistertslaste ordu, mille liikmed ehitasid ise oma kloostreid maale ja harisid ise põlde. 13
Surma diagnoos on tehniline, mitte bioloogiline. 2. LOENG Araabia/islami kultuuri panus meditsiinilukku Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Samuti oli neil ka suur rakendus. Araabia tsivilisatsioonist sai I aastatuhande teisel poolel ja I aastatuhande alguses antiiksete teaduste edasikandja ja elushoidja (ülikoolid- Euroopas esimesed vastavad haridusasutused, matemaatika ja astronoomia). Islami ja ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad ja elushoidjad. Meditsiinis- humoraalteooria. 9. sajandil Bagdadis tekkis islami kultuuriruumis ilmalik haigla. Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline ja organiseeritud- kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil araabia meditsiinitarkused infiltreerusid tasaaegu Euroopasse- eriti Hispaaniasse ja Itaaliasse. Lõuna Itaalias, Monte Cassionos, töötas munk- Constantinus Aafriklane, kes tõlkis araabia keelest hulga Galenose töid
omast) I aastatuhande teisel poolel, II aastatuhande alguses, sai antiiksete teaduste edasikandja ja elushoidja. · Araabia ülikoolidest (Hispaanias) said Euroopa esimesed vastavad haridusasutused. · Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg). · Islami (Avicenna, elas 980-1037 Teos Meditsiinikaanon ja Rhazes, 10. sajand Meditsiini Raamat), aga ka juudi arstid olid peamised loodusteaduste arendajad (eksperiment) ja elushoidjad. Meditsiinis humoraalteooria. · Islami kultuuriruumis tekkis ilmalik haigla (9. sajand Bagdadis). · Islami rohuteadus oli kõrgetasemeline, lisaks organiseeritud, kaasa haarates laialdast rahvusvahelist võrku. 11. sajandil hakkavad araabia (islami) meditsiinitarkused tasahilju Euroopasse infiltreeruma. Peamised kohad selle protsessi jaoks olid Hispaania ja Itaalia. Lõuna Itaalias, Monte Cassinos, töötas munk, Constantinus Aafriklane, kes tõlkis araabia
annaabi.ee 
