Kunst oli inimeste hinges väga tähtsal kohal. NATURALISTLIK SUUND: Liialdatult realistlik ja looduslähedane. Caravaggio kujutas igapäevast elu. Inimeste asendid olid juhuslikud, piltide tegelased ei esine vaataja suunas. Võttis kasutusele heletumeduse e. "keldriluugivalguse", mis suundub pildi tähenduslikesse kohtadesse ülevalt alla. Vaataja tunneb end pildil kujutatud osalisena. IDEALISTLIK SUUND: Pakkus ebatavalist ilu ja erines eluproosast. Sellist kunsti rajas Bologna akadeemia kunstnikud (1580), mille juhiks oli Anniabale Carracci. Ratsionaalsed tunded, ülepaisutatud tunded. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. BAROKKMAAL Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu,
elu läbi usulise teema. (4) ARTEMISIA GENTILESCHI (1592-u.1653) oli Caravaggio laadi jätkav naiskunstnik, kes kujutas peamiselt Piibli naistegelasi. ANNIBALE CARRACCI (3) (1560-1609)tuli 1595. aastal Rooma ning pani koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga aluse baroki idealistlikule ehk akadeemilisele variandile. Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline. Eriti lihtrahvas oleks soovinud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid (2,7) ja nende poolt rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn. akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset. (7) Carraccid vastandusid samuti manerismile ja vaatasid elu poole, kuid idealiseerimist appi võttes. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid
Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana. Tegelased ja esemed on selgete kontuuridega ja mahulised. Ruumilisuse saavutas heletumedusega.See loob ka maalide dramaatilise meeleolu. Tema loomingus ,,keldriluugivalgus". *Peetruse ristilöömine *Bacchus CARACCID Lõid kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Rajasid Bologna akadeemia(1580) Caraccid vastandasid end manerismile. Püüdsid elu kujutada idealiseeritult. Nad maalisid usulise sisuga maale, kasutades antiikmütoloogiat. *Rooma Palazzo Farnese laemaal.- eeskujuks võetud Sixtuse kabeli lagi. Barokkskulptuur Selle ala kuulsaimaks meistriks oli LORENZO BERNINI. Tema huviobjektiks on liikumine ja muutumine. Tema kujud on määratud vaatlemiseks igast küljest. Kasutab keerukaid poose
Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana. Tegelased ja esemed on selgete kontuuridega ja mahulised. Tema tuntuim maal on ,,Lanto mängija". Tema loomingus ,,keldriluugivalgus". Tal oli väga palju järgijaid üle Euroopa: Artemisia Gentileschi naiskunstnik. Caravaggio looming oli rahvale liiga raskepärane. Carraccid Lõid kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Nende kunsti lihtsus läks inimestele rohkem peale. Maalisid kõrgrenessanssile omaseid maale. Rajasid Bologna akadeemia(1580) Caraccid vastandasid end manerismile. Püüdsid elu kujutada idealiseeritult. Nad maalisid usulise sisuga maale, kasutades antiikmütoloogiat. Bologna akadeemias kasutati kolmnurk kompositsiooni. Selle akadeemia liikmed maalisid altarimaale *Rooma Palazzo Farnese laemaal.- eeskujuks võetud Sixtuse kabeli lagi. SKULPTUUR
· Caravaggio looming oli eeskujuks kogu Euroopale. Usuteemade käsitlemine kaasaegsete inimtüüpide kaudu ja lihtsate inimeste hingesügavuse näitamine meeldis ka protestantlike maade kunstnikele. Annibale Carracci koos venna ja nõoga pani aluse baroki idealistlikule e. akadeemilisele variandile. Eriti lihtrahvas olevat eelistanud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. · Rooma Palazzo Farnese lage maalides võtsid nad eeskujuks Sixtuse kabeli lae, kuid inimeste kehad Raffaeli-laadselt idealiseeritud. · Barokkstiili sisearhitektuur kasutas ohtralt maalikunstnike teeneid. Tavaliselt olid levinud taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. · 1580. a. Loodud Bologna akadeemia juhiks sai Annibale Carracci. Bologna koolkond oli mitu
elu, seetõttu vaataja ja pildi ruum sulanduvad. Kõik pildi tegelased ja esemed on selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised, mida aitab rõhutada heletumedus. Eriline osa on valgusel, mis suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele, mistõttu hakati rääkima ,,keldriluugivalgusest". Kuid lihtrahvas eelistas kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid ja nende poole rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Nad vastandusid manerismile, võttes appi idealiseerimise. Rooma Palazzo Farnese lage maalides võtsid nad eeskujuks Sixtuse kabeli lae, aga inimeste kehad olid Raffaeli-päraselt idealiseeritud. Laemaalidel näib, et valgus suundub pildil kujutatud kehadele altpoolt. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti
annaabi.ee 
