Kiri Eestimaale Tere, Eesti! Isamaa, su maa on küll viljakandev ning maaliline, kuid alatiseks ei saa vaid raamatukaant vaatama jääda. Ühel hetkel avatakse ka raamatu sisu, mis ei pruugi alati roosiline olla. Just seda olen ma ka oma 16 aasta jooksul täheldanud. Igale rõõmustavale eluperioodile järgneb midagi õõvastavat ja takistavat, okkalist. Vaadates sinu üldplaani, jääb silma kaunis loodus ja sõbralikud inimesed. Ehk peabki see nii olema, mitte ainult sinu puhul, vaid kõige. Võib-olla elu seisnebki selles, et õpime otsustama kõige eksisteeriva üle, mitte enam välimuse, vaid sisukuse järgi. Õpime läbi raskuste ja saame seeläbi tugevamateks isiksusteks. Kui vaadata Eestimaad sellise pilguga, siis ei saa ju kurta. Võiks isegi tänulik olla.
kõht. Aga nagu öeldud on õnn igaühe jaoks erineva tähendusega. Inimese otsustest saab välja lugeda kas tema jaoks on tähtsad materiaalsed või vaimsed väärtused. Minu jaoks on õnn see, kui on midagi teha, kedagi armastada, midagi loota. Õnn on miski, mille pärast on elu elamist väärt. Iga inimene peaks endale lahti seletama mida tema jaoks tähendab õnn.. . Võib-olla oskame õnnest aru saada siis, kui vaatame mingile eluperioodile tagasi. Õnne valemile on vastuseid otsinud kirjanikud, kunstnikud, muusikud, teadlased ja küllap kõik inimesed oma mõtetes. Mina arvan, et õnne valem on pisiasjadest rõõmu tundmine ning rahulolu iseendaga. Kuid lõppude lõpuks on igaüks oma õnne sepp.
" Inimesed kipuvad unustama, et inimene on tundeolend. Kõikv inimeste suhtlemine ja igapäeva elu on üles ehitatud tunnetele. Me ostame poest asju emotsioonide põhjal. Meile meeldivad inimesed emotsioonide põhjal. Meile meeldivad need, kellel me meeldime. Inimese haigestuvad, et tähelepanu saada. See on ka osa tundemaailmast. Teadvustades endale, et teisi inimesi tuleb kohelda nii nagu tahan, et nemad mind kohtleks, on pannud aluse minu uuele eluperioodile. Tänu sellele mõtele otsustasin, et võtan osa projektist ,,Vanem vend/vanem õde". Mul on selle üle väga hea meel, et langetasin sellise otsuse. See parandab nii minu elu ja kindlasti suudan ka ühe väikese tüdruku ellu rohkem päikest tuua. Raamatut lugedes sattusin vastamisi tõega, et inimene, kes kõneleb ainult endast, mõtleb ka ainult endast. See on väga levinud, et inimesed räägivad endast ja ei pööra tähelepanu teiste vajadustele ja tunnetele
Rembrandti eluajal tema kohta käinud dokumente nime "Rembrant". Rembrandti loomingu tipuks oli ta viimne töö "Kadunud poja tagasitulek". Kuid ikkagi - 700 maali ning paljude suurepäraste graafiliste lehtede autor suri unustatuna viletsuses. Alles hilisematel aegadel on teda vääriliselt hindama hakatud. ,,Autoportree Saskiaga" Rembrandt tegi selle töö, et esitada isiklik versioon kadunud poja kohta, keskendudes tegelase eluperioodile, mille täitsid isalt saadud vara raiskamine ja mitmesugused kiusatused, kaasa arvatud alkohol ja prostituudid. Modellideks on Saskia ja Rembrandt ise. Seda võtet kasutasid Jan Steen ja mitmed teised kunstnikud, et muuta stseen vaatajale lähedasemaks. Rembrandti on kujutatud noore pidutseva mehena ning Saskiat prostituudina, kes leplikult talub oma kaaslase vulgaarset käitumist. Mees hoiab põlvel istuvat naisterahvast
"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad.
Kõrvuti noorusliku entusiasmi ja vaimustusega ilmneb Triigi loomingus kohati ka pessimistlikke jooni, millele vihjavad sellised tööd nagu ,,Märter", ,,Surma viis", ,,Surm ja väsinu". Eriti süvenevad pessimistlikud jooned Triigi töödes Esimese maailmasõja ajal ja sellele järgnenud aastatel. Triigi loomingut ei saa siiski vaadelda pideva tõusujoonelise arengukäiguna. Kui näiteks Kristjan Raua puhul loominguliselt viljakamad aastad langevad just kunstniku hilisemale eluperioodile, siis Triigiga on pigem vastupidi. Eriti pingelised ja sisutihedad olid just esimesed kümme-viisteist aastat tema loomingust. Ka hiljem ei kaota kunstniku pilk teravust elunähtuste analüüsimisel, kuid säärased suurteosed nagu Juhan Liivi, Ants Laikmaa ja Erna Vilmeri portreed lõi Triik võrdlemisi noore kunstnikuna. Tema varasemate aastate kunst on sisukas, probleemiderikas ja tugevaid kunstilisi elamusi pakkuv.(,,Kunst I" ; lk 28- 33).
käitumisviisid: avastamine, orientatsioon, kord, kujutlusvõime, manipulatsioon, kordamine, vigade kontrollimine, perfektsus ning suhtlemine, mis ümbritsevad meid läbi elu; samas ei ole need käitumisviisid üksteisele sarnased ajavahemikus 0 kuni 24 eluaastat. On ju kaheaastase maailma avastamine hoopis teine kui kümne- või kuueteistkümnetaastasel. Samuti on lapse soov tegevust korrata, lapse spontaanne huvi uue tegevuse vastu, kui eelmine on end ammendunud, erinevatel eluperioodile erineva tähendusega. (Madise 1992, 9). 9 Töötades laste ja noorte täiskasvanutega hakkas Maria tasapisi ära tundma kindlaid faase, mis on vajalikud inimese arenemisel/kasvamisel. Maria tõi välja neli erinevat faasi, kaks neist lapsepõlves (12 aastat kuni täiskasvanud lapseni) ning kaks moodustumise faasi täiskasvanueas (noor täiskasvanu kuni 24 eluaastani)
Tänu immunoglobuliinide sünteesi aeglusele ja passiivselt omandatud (ka auto-) antikehade elimineerumisele organismist tekib väikelapse varases eluperioodis ajavahemik, mille kestel humoraalne immuunsus on nõrgendatud. Eriti ohtlik periood on alates kolmandast elukuust kuni esimese eluaastani, millal puuduvad emalt saadud antikehad, organism pole aga suuteline neid ise veel täies mahus tootma. See vastab lapse eluperioodile, mille vältel ta on eriti vastuvõtlik infektsioonhaigustele < füsioloogiline (arenguline) hüpogammaglobulineemia. Ka rakuline immuunvastus on vastsündinul pärsitud, hakates täisvõimsusel tööle alles mõne aasta jooksul pärast sündi. Selle tõttu on täheldatav lümfotsüütide, sealhulgas T-lümfotsüütide, NK-rakkude suhtelise hulga langus perifeerses veres. Ka iseloomustab laste rakulist immuunsust suur immuunrakkude hulga varieeruvus