psühholoogiline probleem. Eestis loetakse kõige tõenäolisemaks väärteo toime panijaks last, kes on majanduslikus kitsikuses ja/või üksikvanemaga kasvavas peres koolikohustust mittetäitev psühhoaktiivseid aineid tarvitav laps. WHO käsitluse kohaselt on vägivalda võimalik ennetada 7 tegevuse kaudu: Laste ja vanemate/hooldajate vahel turvaliste, stabiilsete ja toetavate suhete arendamine. Laste ja noorte eluoskuste arendamine. Alkoholi kättesaadavuse ning kahjuliku mõju vähendamine. Tulirelvadele, külmrelvadele ja mürkidele ligipääsu vähendamine. Soolise võrdõiguslikkuse toetamine, et vähendada naiste vastu suunatud vägivalda. Vägivalda toetavate kultuurinormide ja sotsiaalsete normide muutmine. Ohvrite äratundmine/identifitseerimine, toetamine ja nende eest hoolitsemine (Hinsberg, 2015).
2) üldiste sotsiaalsete oskuste (general social skills) õpetamine. Botvini õpetuse eesmärgiks on arendada üldist sotsiaalset kompetentsust kahandades seeläbi vastuvõtlikkust uimasteid propageerivatele sotsiaalsetele mõjutustele ning vähendada motivatsiooni suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad antud preventsioonistrateegiat eluoskuste treenimiseks (life skills training). Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja marihuaana suitsetamist, võrreldes kontrollgrupiga. Samuti saadi märkimisväärseid tulemusi ainete segakasutamise korral (Botvin, 1999). 27.Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetuse põhiseisukohad Botvini järgi
reaalse elu situatsioonides vajaduse korral kasutada. 2. Kompetentsuse parandamine Kompetentsuse parandamine - siin mõeldakse sotsiaalset kompetentsust, õpetab toime tulema ärevusega sotsiaalsetes situatsioonides, madala enesehinnanguga. Ühesõnaga see õpetab üldisi toimetulekuoskusi. Uuringud on näidanud, et need programmid võivad vähendada narkootikumide tarbimist ca' poole võrra. Ja on kõige efektiivsemad koolides läbiviimiseks. Botvin ja tema kolleegid on oma töös eluoskuste õpetamiseks (Life Skills Training LST) nimetatava preventsiooniviisiga õpetanud kolme tüüpi enesega toimetuleku oskusi: a. eneseväärtustamist, eesmärgipüstitamist ja enese poolt juhitavat (self directed) käitumise muutust; b. otsuste tegemist ja kriitilist mõtlemist; c. ärevusega toimetuleku oskusi. Noorukitele õpetatakse ka üldisi sotsiaalseid oskusi, nagu: a. suhtlemisoskused; b. vestlemisoskused; c. oskused kellegi kohtamisele kutsumiseks; d
2) üldiste sotsiaalsete oskuste (general social skills) õpetamine. Botvini õpetuse eesmärgiks on arendada üldist sotsiaalset kompetentsust kahandades seeläbi vastuvõtlikkust uimasteid propageerivatele sotsiaalsetele mõjutustele ning vähendada motivatsiooni suitsetamiseks, alkoholi pruukimiseks ja illegaalsete uimastite tarvitamiseks. Botvin ja tema kolleegid (Botvin, 1999) nimetavad antud preventsioonistrateegiat eluoskuste treenimiseks (life skills training). Empiiriliste uuringute tulemused USA-s näitavad, et antud metoodika vähendas oluliselt tubakasuitsetamist, alkoholi tarvitamist ja marihuaana suitsetamist, võrreldes kontrollgrupiga. Samuti saadi märkimisväärseid tulemusi ainete segakasutamise korral (Botvin, 1999). Mis on sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus? Eeltoodut metoodikat on edasi arendanud Maailma Tervishoiuorganisatsioon defineerides mõistet `lifeskills' (otsetõlkes inglise keelest
rehabilitatsioon on kallis ja väheefektiivne Sotsiaalsed tervisemõjurid: Varajane areng, Vaesus, Elamistingimused, Sissetulek, Haridus, Töö ja töötingimused, Sotsiaalne sidusus, Sotsiaal-majanduslik positsioon, Sotsiaalpoliitika, Sotsiaalne tõrjutus, Sotsiaalne usaldus Tervis sõltub suurel määral eluviisist ja keskkonnast nende mõistete kõige laiemas tähenduses. Pärilikkusel ja arstiabil on tunduvalt väiksem roll inimese tervises. Tervisekasvatuse alus - eluoskuste konseptsioon: õpetada kriitilisi eluoskusi, pakkuda hädavajalikke käitumist mõjutavaid teadmisi, selgitada väärtushinnanguid eakaaslastega, mõjutada enesehinnangut, mõjutada tervistsoodustavaid hoiakuid, selgitada vääruskumusi ehk müüte Inimese tervis koosneb: füüsilisest, intellektuaalsest, emotsionaalsest, sotsiaalsest, eetilisest ja saavutuslikust tervisetahust 6 peamist riskikäitumist: 1
annaabi.ee 
