tekitajaks on Mycobacterium Tuberculosis. Sellesse haigestutakse ikka veel ning seda juhtub täiesti tavaliste noorte ja edukate inimestega. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini kannatavad kopsud. Ajalugu Tuberkuloos on vana haigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all Tuberkuloosi on inimesed haigestunud juba aastatuhandeid Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.-19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks" Saksa arstiteadlane Robert Koch teatas 24.märtsil 1882 avalikkusele TB bakteri avastamisest TB tekitajat nimetatakse ka "Kochi Hetkeolukord Tuberkuloos on nakkushaiguste hulgas surma põhjustajana esikohal ka tänapäeval Igal aastal sureb sellese haigusesse 3 miljonit inimest Tuberkuloosibakteriga on nakatunud 1/3 maailma täiskasvanud elanikkonnast Nakatunutest haigestub tuberkuloosi elu jooksul 5-10% Aastas diagnoositakse ligikaudu 8 miljonit uut
Tubekuloos Haiguse olemus Tuberkuloos on krooniline sotsiaalselt ohtlik nakkushaigus Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks". Haiguse tekitajaks on Robert Kochi poolt 1882. aastal avastatud tuberkuloosi mükobakter (Mycobacterium tuberculosis). Kuju ja avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks". Selle leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+. Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 9095% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme ja ajutuberkuloos
- kummikindad, -botikud, -kalossid, - matid jms). PIIRKONNAD piirkond 1 – voolu mõju pole tavaliselt tuntav; piirkond piirkond 2 – puudub füsioloogiliselt kahjulik mõju; piirkond piirkond 3 – lihaste krambid, hingamise häired, südamelihaste fibrillatsiooni oht; piirkond piirkond 4 – lihaste krambid, tõsised hingamise häired, südamelihaste fibrillatsioon (eluohtlik, kui ei saada abi); sirge a – tundlikkuse piir; kõver b – voolu ohutu kestuse piir; kõver c – eluohtlikkuse risk >50%; K – rikkevoolukaitselüliti (30 mA, 20 ms) rakendumistunnusjoon. Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. See tagatakse (eraldi või kombineeritult): 1. kaitsemaandamisega; 2. liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis
· higistamine · käte- või seesmine värin · pearinglus · kahvatus · rahutus · hirm · südamekloppimine · näljatunne · nägemisehäire · mõtete hajusus jne. Nende hoiatavate nähtude püsimisel, juhul kui te ise ei võta midagi ette või kedagi pole teid abistamas, võib vahel üsna kiiresti, olenevalt konkreetsetest faktoritest (nagu süstitud insuliini kogus, söögiaeg ja -hulk, füüsiline koormus) areneda hüpoglükeemiline kooma ehk teadvusetus, mis eluohtlikkuse tõttu nõuab kiiret meditsiinilist abi. Esmaabi hüpoglükeemia puhul Loetletud nähtude puhul tuleb pikalt mõtlemata kohe süüajuua kergesti imenduvaid süsivesikuid. Näiteks: · 45 teelusikatäit suhkrut või mett; 38 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · 20 g sokolaadi; · klaas tavalist (suhkruga) limonaadi või mahla või piima; · 2 apelsini või üks banaan.
Aktiivne kuulamine on ka silmaga näha. Kiirabitöötaja peaks jutustajale aeg-ajalt peanoogutusega või lühikeste fraasidega „Rääkige edasi“ või „Saan aru“ tagasisidet andma. Vältige seejuures igapäevaseid kinnitavaid sõnakõlkse, nagu okei, hästi või kena. Vigastuse või haiguse kontekstis võidakse neid valesti mõista. Suhtlemine kuulmispuudega ja kurtide inimestega Kuulmispuue ei ole väliselt näha. Hädaolukorras võib tundmatu patsiendi kuulmispuue viia tema seisundi eluohtlikkuse valesti hindamiseni. Glasgow koomaskaala (Glasgow Coma Scales) võtab aluseks ka kuulmisvõime, samuti võivad kuulmisraskused tekkida peaajutrauma või muude peaajus toimuvate sündmuste mõjul. Sagedased väärarusaamad selliste patsientidega tegelemisel: Kõik kuulmispuudega inimesed suudavad huultelt lugeda. Ebatavaline kõnemaneer näitab vaimset puuet. Tegelikult on kuulmisraskused enamasti ainus puue
annaabi.ee 
