tunnustusväärseid tulemusi. Liikmesriikidega ühinemine on kindlasti toonud igale riigile majanduslikku edu, avaramat turgu, parema hariduse võimaldamise erinevates suundades, taganud inimõigustele rajatud abivajadused ning saanud kindlustunde nii sõjalise ohu kui ka looduskatastroofide abiks ja kaitseks. Euroopa Liitu kuulumisega on saanud tugevamaks Eesti rahvusvaheline positsioon ning suurendanud võimalusi panustada rahvusvahelistele elumurede lahendamisse ning arvan, et Eesti oskab euroopalikke vabadusi ja väärtusi hinnata, et neist mitte ilma jääda. Kasutatud allikad 1. Euroopa Liit. (2014). http://europa.eu/index_et.htm [17.02.2014] 2. Euroopa Liit. Välistegevus. (2013) Euroopa välisteenistus. http://eeas.europa.eu/index_et.htm [17.02.2014] 3. Justiitsministeerium. (2014). Euroopa Liit ja Rahvusvaheline koostöö. http://www.just.ee/193 [14.02.2014] 4. Olenko, K., Toots, A. (2005) Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik
iseennast ja oma elulaadi. Mõningat optimismi sisendab näiteks see, et arenenud riikide elanikud loobuvad massiliselt suitsetamisest ja kujundavad üldsuses seda pahet taunivat hoiakut. Ka ei tule tsiviliseeritud inimestele pähe viia oma olmepraht salaja lähimasse parkmetsa nagu Eesti Vabariigi kodanikel on sageli kombeks teha. Säästva arengu üle järelemõtlemine tuleb küllap alles siis, kui elementaarsete elumurede lahendamise suhtes valitseb mingi selgus ja stabiilsus. Võibolla isegi kolmveerandil meie planeedi elanikest ei ole seda selgust. Nii ongi raske loota säästva arengu ideede massilist omaksvõttu. Kuna maailma ressursid ei luba kunagi kõigil elanikel saavutada Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa tasemel tarbimist, siis ei leia rikaste riikide kodanike üleskutsed säästvale arengule ka vaestes riikides erilist kõlapinda
noortele ettevõtetele, osta osalust finantsraskustesse sattunud ettevõtetes jne. Olen veendunud, et Eesti võimalikult kiireks väljumiseks finants ja majanduskriisist peab eeldused looma valitsus, mis peaks oma struktuuri ja koosseisu uuendama. Valitsuses peaks olema rohkem majanduskompetentsi, koostöövõimet ja haldussuutlikkust, et viia läbi majanduspoliitika ja haldusreform, abistada ettevõtteid konkurentsivõime suurendamisel ja hättasattunud inimesi nende elumurede lahendamisel, sealhulgas ELi pakutud abi ja struktuuripoliitika vahendeid kasutades. President ootab valitsuselt otsustavat tegutsemist 03.02.2009 Postimees President Toomas Hendrik Ilves ütles teisipäeval koalitsioonierakondade esimeestega kohtudes, et ootab kujunenud majanduskriisi olukorras valitsuselt otsustavat tegutsemist. «Ootan valitsuselt läbimõeldud ja otsustavat tegutsemist, mis tagab riigi jätkusuutliku toimimise ka keerulistel
luuakse ühiskonna poolt. Samuti on nende puhul kalli spordirõivastuse või inventari soetamine seotud teatud liiki ohverdustega kuna sellelaadsete kulude seoses loobutakse puhkusest või mööbli ostmisest. Ka ei ole madala sotsiaalmajandusliku seisundiga inimeste puhul spordiga harrastamine nii stabiilse iseloomuga. Inimestel, kes kulutavad enda aega ja jõudu igapäevaste elumurede lahendamiseks, jääb vähe resursse alles spordiharrastuse muutmisel endi elustiili osaks. Need, kes on majanduslikult kindlustatud, järgivad aga selgelt ideoloogiat, et sport on üks võimalusi enda positsiooni näitamiseks ning kulutavad selleks ka märkimisväärseid resursse. 104
Ma kuulsin teda ka kord kloostris oma kambri kohal." (OBERMAN 1993: 105) Samuti kirjeldab Luther värvikalt oma teoloogilist dispuuti kuradiga patususe ja õigeksmõistmise asjus, mis oli ükskord aset leidnud. Lutheri üldine käsitlus kurjast on järgnev. Kurat on Jumala ning Kristuse suur vastane. Sel põhjusel näeb Luther tema kätt kõiges selles, mis vastandub Jumala lõplikule tahtele inimese ja loodu suhtes. Kurat on seega tegev kurbuse puhul, haiguse ja muude elumurede ning surma puhul. Otsustava tähtsusega on siiski see, et kurat, olles Jumala jaoks esimene ja kõige võimsam vastane, astub alati Jumalale vastu. Jumalale vastu seistes lõi ta oma riigi, mis koosneb patust ja sõnakuulmatusest. Ajaloo käigus seisab ta vastu tõele ja evangeeliumile. Ta vihkab Kristust ja kiusab teda taga Kiriku kaudu. Kurat on kõigi jumalasõna vastaste taga, samuti õhutab ta neid, kes Pühakirja väänavad ning loovad valeõpetusi ning sekte ja tegelevad filosoofiaga
annaabi.ee 
