Elukohta vahetades või jahiretkele minnes võeti hõõguvad söed loomulikult kaasa. Neid sai kanda kas õõnsas luu- või sarvetükis. Loomulikult pidi hoolitsema, et söed ei kustuks. Tänu tulele avanes sirgeinimesel võimalus tunduvalt laiendada oma levikuala. Umbes 1 miljon aastat tagasi asus ta elama hoopis karmimate ilmastikutingimustega Euraasiasse. Tänu tulesoojale sai ka karmi kliimaga, seni asustamiskõlbmatutes piirkondades talutavalt ära elada. Elumugavusi suurendas ka elamute kasutamine. Kõige algelisem neist oli tuulevari, mis koosnes maasepistetud okstest, mille vahesid tihendati raagude, lehtede, rohu või puukoorega. Kahest vastakuti asetatud kaldseinaga tuulevarjust sai hütt. Sama tehnikaga ehitati ka ümara põhiplaaniga ümaronne. Sageli kasutati eluasemetena koopaid. Sirgeinimene pani aluse ka moeajaloole ja rätsepakunstile, hakates oma keha katma loomanahkadest valmistatud rõivastega. Neandertaallane (Homo neanderthalensis)
Karel Capeki "Rossum's Universal Robots" (1921) ,,roboti" sõna, alguses pidi olema "labor". (Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend). Kriitika hiljem: organisatsiooni jäikus ja paindumatus. Fordi töölise treenimiseks ainult 38 dollarit, aga tööjõu liikuvus oli suur (50 000 inimest aastas). Pidi kuidagi mud moodi kontrollima: rohkem raha, laenud, osakud. Eesmärk, et tööline pidi muutma eluharjumusi. "Töö eest annan elumugavusi" Alternatiiviks Human Relations koolkond. Tahtis arvestada töökollektiivi liikmete vaheliste suhetega ja saavutada, et rühma protsessid toetaksid tootmistegevust Sai alguse Elton Mayo jt. nn. Hawthorne uuringutest (1927-32) # firma Western Electric Co. tellimusel tehti uurimust valgustuse mõjust töötulemustele. Tingimuste parandamine: paused, joogid, kaks pausi, valgustus paranes, töötulemused paranesid. Aga valgustus paranes ka siis, kui valgustust halvendati
Chaplin: Moodsad ajad."Robot" Karel Capeki sõna "Rossum's Universal Robots" 1921, alguses pidi olema "labor". Tegelikult mõtles välja Josef, Kareli vend. - kriitika hiljem: organisatsiooni jäikus ja paindumatus (vt edasi). Fordi töölise treenimiseks ainult 38 dollarit, aga tööjõu liikuvus oli suur. 50 000 inimest aastas. Pidi kuidagi mud moodi kontrollima - rohkem raha, laenud, osakud -> tööline pidi muutma eluharjumusi. "Töö eest annan elumugavusi" -1970ndate majanduskriisi ajal Jaapani manageerimissüsteem *Tootmine: horisontaalsed rühmad ja täpselt ajastatud ladustamisvaba tootmine => Total Quality Management *Tarbimine: kiire tootevahetus, segmenteerimine, gobaliseerimine - alternatiiv: nn Human Relations .koolkond tahtis arvestada töökollektiivi liikmete vaheliste suhetega ja saavutada, et rühma protsessid toetaksid tootmistegevust - sai alguse Elton Mayo jt. nn. Hawthorne uuringutest (1927-32) * firma Western Electric Co
olemas. Looduses jääb tugevam isend enamasti ellu, nõrgem aga mitte. Inimühiskonnas kujuneb enamasti välja selline olukord, kus intelligentsem inimene elab paremat elu kui vähem andekam inimene. See võib küll ühiskonniti olla erinev, kuid üldine seis on just selline. Tegelikult ei ole see 20 aga õiglane. Õigus elule on kõigil inimestel hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest. Õigus elule on mõeldud peale selle ka elumugavusi. Ei ole ju õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära inimese ,,arukus", mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud ,,biopagasist" - näiteks muusiku talent. Psühholoogias ei ole veel selge, et kas andekus ja geniaalsus tulevad inimese just geenidest või ühiskonna teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonist. Kuid võtame ühe näite elust enesest. Popstaari elu on peaaegu alati rikkam ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval inimesel
olemas. Looduses jääb tugevam isend enamasti ellu, nõrgem aga mitte. Inimühiskonnas kujuneb enamasti välja selline olukord, kus intelligentsem inimene elab paremat elu kui vähem andekam 19 inimene. See võib küll ühiskonniti olla erinev, kuid üldine seis on just selline. Tegelikult ei ole see aga õiglane. Õigus elule on kõigil inimestel hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest. Õigus elule on mõeldud peale selle ka elumugavusi. Ei ole ju õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära inimese ,,arukus", mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud ,,biopagasist" - näiteks muusiku talent. Psühholoogias ei ole veel selge, et kas andekus ja geniaalsus tulevad inimese just geenidest või ühiskonna teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonist. Kuid võtame ühe näite elust enesest. Popstaari elu on peaaegu alati rikkam ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval inimesel
olemas. Looduses jääb tugevam isend enamasti ellu, nõrgem aga mitte. Inimühiskonnas kujuneb enamasti välja selline olukord, kus intelligentsem inimene elab paremat elu kui vähem andekam inimene. See võib küll ühiskonniti olla erinev, kuid üldine seis on just selline. Tegelikult ei ole see aga õiglane. Õigus elule on kõigil inimestel – hoolimata inimeste intelligentsuse tasemetest. Õigus elule on mõeldud peale selle ka elumugavusi. Ei ole ju õiglane, et inimese elukvaliteedi määrab ära inimese „arukus“, mis tuleneb enamasti inimese kaasasündinud „biopagasist“ - näiteks muusiku talent. Psühholoogias ei ole veel selge, et kas andekus ja geniaalsus tulevad inimese just geenidest või ühiskonna teguritest või hoopiski nende kahe erineva teguri kombinatsioonist. Kuid võtame ühe näite elust enesest. Popstaari elu on peaaegu alati rikkam ja kirevam, kui näiteks koristaja ametit pidaval inimesel