● Mägesid nimetatakse sageli ekslikult tuhamägedeks ● Vana poolkoksimäe suhteline kõrgus on jalamilt mõõtes 96 m ja uus poolkoksimägi on 116 m kõrgune. Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum ● Asutati 1966 ● Asub Kukruse alevikus ● Võimalus tutvuda põlevkivi kui maavara tekkimise ja kasutamise ajalooga Kukruse Polaarmõis ● Saab tutvuda polaaruurija ja geoloogi Eduard von Tolli ning arhivaari ja põlevkivi teadliku esmakasutaja Robert von Tolli seikluslike elulugudega ning aadliku elu ise järele proovida Kurtna järvestik ja matkarada ● Eesti järvede rikkaim ala ● Järve äärsed alad on populaarsed puhke ja supluskohad ● Järvede kallastele on RMK rajanud ka lõkke ja puhkekohad Narva Muuseum (Narva Hermanni linnus) ja Põhjaõu ● Üks vanimaid muuseume Eestis ● Alates 1986. aastast on taastatud ruumides avatud näitused ● 2007. aastal avati linnuse põhjahoovis uus turismiatraktsioon Põhjaõu (Narva linnuse põhjahoov,
ajaloolisi uurimustöid ega ettevalmistust. Kõik muutus, kui G. Vasari pani kirja itaalia kunstnike elulood (,,Itaalia kõige kuulsamate arhitektide, maalikunstnike ja skulptorite elulood"). Tema raamatus nähti väljakutset ja teiste Itaalia piirkondade kunstnikud ja õpetlased asusid koostama kohalike kunstnike elulugusid. Vasari teosest said inspiratsiooni ka Holland, Saksamaa ja Inglismaa, kus väljastati raamatud nende maade kunstnike elulugudega. Muusikaajalugu tunti plahvatuslikult huvi alles 18. sajandil, kui 1715. aastal ilmus Prantsusmaal Bonnet-Bourdelot´i perekonna poolt raaamat ,,Histoire de la musique". Pärast seda ilmusid nii Itaalias (1757), Sveitsis (1774), Inglismaal (1766) kui ka Saksamaal (1788) erinevad raamatud muusikaajaloost. Filosoofia ajaloo kohta oli kirjutanud raamatu juba 3. sajandil D. Laertios ,,Filosoofide elulood". Sellest raamatu mudeli järgi kirjutaski Vasari oma kunstnike elulugude raamatu. T.
Seal saab imetleda polaartelki ja tutvuda polaarlaeva interjööri ja varustusega, kolades kaptenikajutis, laevameeskonna eluruumis ja laevasahvris, ning uudistada hämaras ruumis valgustatud maakaarte, mis andsid ülevaate kartmatu polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonidest. Esimesel korrusel asuvad ballisaal, isemängiva klaveriga kontserdisaal ja ürikute tuba. Seal saab ka arvutiprogrammi abil tutvuda mõisnike elulugudega, vaadata pilte, leida seoseid erinevate sugupuude ja inimeste vahel, samuti tutvuda nende olulisemate saavutustega rahvusvahelisel tasandil. 72. Seikluslik Tuhamägi 73. Kalevipoja teemapark 74. Sangaste mõis ja Rukkiküla- Mõlemad asuvad Lõuna-Eestis Valgamaal. Rukkiküla asub küngaste ja viljapõldude vahel ning sinna jõudes hõljus õhus omaküpsetatud sooja leiva lõhn
ja eksperimentaalsed uurimused, mis tõeliselt inimlikku ainukordsust kajastada ei suuda. A. Maslow uurimused olid koolkonna väärilised. Mitte banaaalsed ega massilised. Ta uuris eriti ainukordseid - ajaloolisi prominente. Põhjus - just nemad on saavuatanud eneseteostuse, s.t. läbinud kogu hierarhia. Kes siis? Baruch Spinoza. Thomas Jefferson. Abraham Lincoln. William James. Jane Addams. Albert Einstein. Eleanor Roosevelt. Meetodki polnud eksperimentaalne ega mõõtev. Tutvunud sihtisikute elulugudega, esitas A. Maslow oma tulemused kahe loeteluna: eneseteostajate tunnused (tajuvad reaalsust ja 25 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © taluvad ebakindlust; tunnustavad ennast ja teisi niisugustena nagu nad on; pigem probleemi- kui enesekesksed; huumorimeelega jms.) ning käitumisviisisd, mis
kus õpilastele on antud aega järelemõtlemiseks ja neid julgustatakse küsimusi esitama, oma mõtteid ja hirme analüüsima ning tekkinud ideid, arvamusi ja probleeme jagama. Õppetegevus peab olema õpilasekeskne. Õpiprotsessis analüüsitakse erinevaid teabeallikaid, arutatakse läbi sündmuste erinevaid tõlgendusi ja esitusviise ning leitakse vastused vaieldavatele ajaloo- ja moraaliküsimustele. Ajaloo individualiseerimine, statistiliste andmete sidumine isikute ja nende elulugudega Õpilastele tuleks näidata natside poolt tagakiusatud inimesi mitte ohvrite massina, vaid üksikisikutena. Kasutada võiks juhtumiuuringuid, ellujäänute tunnistusi ning kirju ja päevikuid sellest ajajärgust, et õpilased kogeksid ja mõistaksid, et iga „statistilise ühiku“ taga on tegelikult elanud inimene oma eluga enne holokausti, oma sõprade ja perekonnaga. Alati tuleks rõhutada ohvrite individuaalsust ja inimlikku väärikust.
soovil poeedi ja riimisepa elukutse. See elukutse sobib väga hulgusele ja on siiski parem kui varastamine, mida mõned noored vargapois-test sõbrad mulle soovitasid, ühel päeval viis mind õnnelik'juhus kokku dom * Claude Frolloga, Jumalaema kiriku auväärt ülemdiakoniga. Tal oli huvi minu vastu ja tänu temale olengi ma nüüd kirjatundja ja oskan ladina keelt, alates Cicero «Kohustustega» * ja lõpetades tsölestiinide «Pühakute elulugudega». Ma pole võhik ka skolastikas, poeetikas, rütmikas, isegi mitte alkeemias, selles tarkuste tarkuses. Mina olen ka selle müsteeriumi autor, mida täna Palee suursaalis määratu rahvahulga ees suure menuga ette kanti. Olen ka ühe raamatu kirjutanud, kuussada lehekülge paks, 1465-nda aasta kohutava komeedi üle, millest üks inimene koguni hulluks läks. Mul on teisigi saavutusi. Et ma veidi ka suurtükiasjandust tunnen, siis olen ma osa