ERIKA SALUMÄE JÄÄDA ELLU Grete Käen T E O S T I S E L O O M U S TAVA D FA K T I D Ilmumisaeg: 2009 Autor: Ene Veiksaar Auror ja Erika olid sõbrannad. Raamatus on 192 lehekülge. TEOSE ÜLESEHITUS Teos koosneb peatükkidest, mis algab tema lapsepõlvest kuni tänapäevani. Teoses oli palju illustreerivaid pilte. T E O S E S I S U: P O R T R E T E E R I TAV Teos räägib Erika Salumäe elust. Erika veetis oma lapsepõlve lastekodus Eerika läks spordikooli Täiskasvanuna võitis ta olümpiakulla Ta oli heasüdamlik ja range aga ise ta tundis ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna" ,,Muidugi võidad ja sa tead seda isegi!" ...
CURRICULUM VITAE Nimi: Anton Ivanovits Denikin. Sünniaeg ja -koht: 04.12.1872 Poola, Wloclaweki linn, Szpetal Dolnyj' küla Vanemad ja nende isa Ivan Efimovits Denikin (1807-85), patrioot, armees kindralmajor 1869 tegevusalad: aastani, hiljem insener, ema Elzbieta Wrzesinska, õmbleja. Haridustee: Vlotslavski põhikool (1882-1889), Lovichi põhikool, Kiievi Sõjakool (Junker School) (1890-1892), General Staff Academia (1895-1899), Karjääriastmed: 1905 koloneliks Vene-Jaapani sõjas 1914 Vene tsaariarmee kindralleitnant 1917 määrati relvajõudude staabiülemaks, Läänerinde- ja Edelarinde ülemjuhatajaks; 1918 valgekaardi nn Vabatahtlike Armee ülemjuhataja; 1919 Lõuna-Venemaa relvajõudude ülemjuhataja. Ühiskondli...
Abramovits- millised isiklikud tegurid viisid ta edule? Roman Abramovits (sündinud 24. oktoobril 1966) on Venemaalt pärit miljardär, keda on hinnatud maailma rikkuselt 51. inimeseks. Ta ei armasta avalikke esinemisi ega meedia tähelepanu (nii ei olnud mitte ühelgi telekanalil ega ajalehel kuni 1999. aastani isegi tema fotot), kuid raamatu ,,Abramovits miljardär ei kusagilt" autorid Dominic Midgley ja Chris Hutchins on pärast pikaajalist uurimistegevust suutnud välja kaevata piisavalt infot, et anda ülevaade selle avalikust elust kõrvale hoidva mehe kujunemisest selleks, kes ta täna on. Abramovitsi vanemad Irina ja Arkadi Abramovits elasid Komi pealinnas Sõktõvkaris, kuid oma esimest poega läks naine sünnitama hoopis Saratovisse oma ema juurde. Seal linnas on aegade jooksul sündinud palju kirjanikke, mõtlejaid, lauljaid ja dirigente ning seetõttu peavad venelased seal ilmale tulnuid õnnetähe all sündinuiks. Kuid ...
ELULOORAAMAT Minu loetud elulooraamat kannab pealkirja ,,Minu Kennedy", autoriks Stig Rästa. Raamatu väljaandmise aeg on 2015 ja kirjastaja Rasta Meedia OÜ. Antud raamat räägib Stig Rästa elust nagu seda ka autori järgi järeldada saab. Tegemist on tuntud Eesti muusikuga, kes tegeleb nii laulude kirjutamisega, kitarri mängimisega, laulumisega kui ka muusika produtseerimisega. Suurimaks saavutuseks on minu arvates koos Elina Borniga esitatud lauluga ,,Goodbye to Yesterday" 2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemine, kus saavutati seitsmes koht. Fakte, mida ma läbi selle raamatu lugemise Stig Rästa kohta teada sain, on palju. Teiste seast tõstaksin esile, et ta põeb väga haruldust Addisoni tõbe, mistõttu peab ta kolm korda päevas tarvitama ravimeid. Selle jaoks on tal igal pool endaga kaasas ka spetsiaalne karbike, kust...
Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused. Hiljuti oma raamatut esitlenud näitleja Anne Veesaarega seoses tekkis küsimus, miks näitleja tegi elulooraamatu. Sellele oli Anne vastanud sellega, et ühel hetkel oli mitu kirjastust sama ettepanekuga tema juures ja näitleja võttis ühe ettepanekutest lihtsalt vastu.Ameerikas kirjutatakse tihtipeale inimese teadmata temast elulooraamatu, seega parem olnuks ise asjast teadlik olla. Veel käidi kaameraga linnas kahes suures raamatupoes: Apollos ja Rahvaraamatus. Küsiti inimeste eelistusi raamatute ostmise suhtes. Tuli välja, et elulooraamatud on küllaltki populaarsed
,,Vastutuule laev". Krossi memuaarse proosa tsükli avavad kriitikute hinnangul novellikogud ,,Kajalood" (1980) ja ,,Ülesõidukohad" (1981). Seda liini jätkavad kaheksakümnendate lõpus ilmunud ,,Wikmani poisid", samuti ,,Mesmeri ring" (1995) ja ,,Väljakaevamised" (1990). 1998. aastal ilmunud ,,Paigallendu" on kriitika nimetanud Krossi kunstiliselt mõjukamaks teoseks. Uuel sajandil on Kross avaldanud romaani ,,Tahtamaa" (2001), elulooraamatu ,,Kallid kaasteelised"(2003), Tartu Ülikoolis peetud loengusarja üleskirjutuse ,,Omaeluloolisus ja alltekst" (2003). Poeem ,,Maailma avastamine" ilmus uuestitrükina 2005. Krossi mälestusteraamatu teine osa peaks ilmuma järgmise aasta varakevadel.
lähemalt uurida Doris Kareva elukäiku ja teoseid. Tänapäeval töötab Doris Kareva ajakirja Meie pere peatoimetajana. Loeb palju tänapäeva ja vanema aja kirjanduslikke teoseid. Kirjutab muinasjutte, kuna tema isal oli kogutud muinasjutte mitmetes keeltes ning nendes avalduv elu muster lummas teda. Doris Kareva teeb ka tõlketöid. Oma tööd loomingust lahus hoida on kerge. Kui töö on valmis ja kõrgetasemeline, tekib vaba ruum, kus saab mõtiskleda ja ka midagi uut välja mõelda. Oma elulooraamatu kohta on Doris kirjutanud nii: Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab kõik, mida väldime? Aeg, sina üürikene ja üllatuslooline - elu ei ole lugu, vaid lootus ja loomine. Elulugu Doris Kareva sündis 1958. aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli
võistlusest välja jätta ning tunnustasid laulu eriauhindadega, millest ühe sai Jackson. See on ainus Ameerika muusikaauhind, mille Jackson on saanud mittesooloartistina. Välimus, tabloidid, "Bad", autobiograafia ja filmid (19861987) Jacksoni nahk, mis oli tema nooruses olnud helepruun, hakkas alates 1980ndate keskpaigast järk- järgult muutuma heledamaks. See muutus pälvis laialdast meediakajastust ning levisid kahtlused, et Jackson pleegitas oma nahka. J. Randy Taraborrelli kirjutatud elulooraamatu järgi diagnoositi Jacksonil 1986. aastal vitiliigo ja luupus, mis muutsid ta tundlikuks päikesevalguse suhtes. Nii vitiliigo kui ka selle ravi muutsid Jacksoni nahka heledamaks, mida ta omakorda rõhutas nahatooni ühtlustamiseks kasutatud kahvatu jumestusega.Vitiliigokahtlus sai kinnitust ka Jacksonil lahkamisel. 1990ndate keskpaigas avaldasid mitmed kirurgid veendumust, et Jackson oli teinud erinevaid ilulõikusi nii ninale, otsaesisele, huultele kui ka põsesarnadele. Jackson aga väitis,
Cela "Tormese Lazarillo uued seiklused". Miguel de Cervantes (1547-1616), hispaania kirjanik, Shakespeare'iga kaasaegne, samal aastal surid. Suhteliselt vaesest perekonnast, palju tegemist elu jooksul leiva teenimisega, ülikoolis ei käinud, kuid aga humanitaarse kallakuga keskkoolis, paistis silma kirjandusliku andega. Läks sõtta ja sattus Itaaliasse, kus kristlaste ühendväed võitlesid türklaste vastu. Ühes lahingus sai 1571.aastal käsi haavata. Bruno Frank tegi temast kirjandusliku elulooraamatu, teine ilmus hiljuti ühe vene kirjaniku poolt. Aida Kurfeldt tõlkis eesti keelde Cervantese teoseid, sh ka "Don Quijote". Peale lahingut sõitis laevaga tagasi Hispaania poole, kuid ta võeti vangi ja viidi Alziiri vanglasse. Teda ei tapetud, sest teda arvati olevat mõni tähtis tegelane ja loodeti tema eest lunaraha saada, mingi kirikutegelane maksis ta välja ja ta sai tagasi Hispaaniasse. Oli vahepeal maksude koguja, sattus ka vahepeal korraks vanglasse. Tema looming on märksa avaram
annaabi.ee 
