*Ta ei piirnunud ka lihtsalt eluolu peegeldamisega, vaid tegi seda kriitiliselt, vaheda satiiri vahendusel. *M pani kõik oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat : ta on kõikjal loomulikkuse ja ühtlasi inmliku lihtsuse pooldaja. *teda häirib kõik see, mis räägib loomulikkusele vastu. Karakterkomöödia: M toob pea alati rõhutatult esile inimloomuse mingi valitseva joone, pääseb siiski enamik tema tegelasi ühekülgsusest. Neis jääb ruumi ka vastuolule, mis muudab nad elulisteks ja problemaatilisteks. M on silmakirjalik moraali kriitik. *Alceste on oma idealismis naeruväärne, kuid ometi juhib tema teguviis M'ile endale südamelähedane loomulikkuse ja lihtsuse põhimõte. * Oma noorest naisest õilaselt hüljatud Arnolphe ,,Naiste koolis" ei vääri mitte ainult naeru, vaid küllap teenib äta ka kübeme kaastunnet. ,,Tartuffe" * M on pidanud sed mitu korda ümber tegema. * Tartuffe on kaval ja silmakirjalik võrdkuju,
ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad nii tervis ja õppimine kui ka füüsiline keskkond ise. Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks. Õpetaja peavad olema teadmised: · erinevatest taime- ja loomaliikidest ning nende elutsüklitest, · aastaaegade vaheldumisest, · inimese elutegevuse jälgedest ja väljendustest Tervise, õppimise ja mängu vahel valitseb seos, see on teaduslikult tõestatud ning sellega tuleks arvestada. Õpilastel ja õpetajatel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast, koolimajast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Sel kombel muutub
intellektuaalse sfääri ebaharmoonilisus,käitumise vabade vormide arenematus, kõrgenenud konfliktivalmidus ning agressiivsus. Kuna lastekodus kasvavate laste arengu spetsiifilised jooned ja isikuomadused ning kvaliteet, mis ilmnevad varases lapsepõlves, ei kao, vaid säilivad kogu arengu protsessi vältel, tugevnedes aastatega ja avaldudes ühes või teises vormis, võivad defektid nii intellektuaalse kui ka emostionaalse tahte arengus tekitada olukorra, mil lastekodulaps on elulisteks situatsioonideks, normaalseks suhtlemiseks kaasinimestega ning probleemolukordadeks vähem ette valmistatud. Üleelatud raskused ja elukogemused määravad paljuski isiksuse laadi. Otsustavad, kas selles võtavad maad kindlusetus ja ülemäärane tundlikkus, kas laps õpib oma arvamust mugandama lähikonldaste omaga või kaasinimestega ühist keelt leidmata tõmbub endasse ning otsib suhtlemist "elu hammasrataste" vahele jäänute seast, võttes
lehelaba laiusest, lõhised – väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused – väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e. olelustingimuste hulka. Kõiki ökoloogilisi tegureid võime jagada kolme suurde rühma: 1) abiootilised tegurid 2) biootilised tegurid 3) antropogeensed tegurid Kõiki nimetatud ökoloogilisi tegureid tuleb vaadelda vastastikuses seoses. Taimed kasvavad kõige paremini tavaliselt paljude kasvu soodustavate tegurite
väljalõiked ulatuvad kuni kahe kolmandikuni lehelaba laiusest ja jagused väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni. 78. Ökoloogilised tegurid ning nende mõju puittaimedele Kõik ökoloogilised tegurid, millest oleneb teatud liigi parem või halvem kasv, moodustavad kasvukohatingimused e.toitumiskeskkonna (viljakam muld, paremad niiskustingimused jne), tegurid aga, mis on tingimata vajalikud antud taime eluks, nimetatakse elulisteks e. olelustingimusteks. Kõigi taimede normaalseks eluks on vajalik hapnik, süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja mineraalsed toitained, need kõik kuuluvad eluliste e. olelustingimuste hulka. Kõiki ökoloogilisi tegureid võime jagada kolme suurde rühma: 1) abiootilised tegurid 2) biootilised tegurid 3) antropogeensed tegurid Kõiki nimetatud ökoloogilisi tegureid tuleb vaadelda vastastikuses seoses. Taimed kasvavad