· suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism · antisemitism juudivaenulikkus · 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdlike tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. · Eriti raske oli juutide olukord Vene impeeriumis, kus nende liikumisi ja elukutsevabadus olid piiratud. 5. naisõiguslus · 20. Sajandi algul algas maiste võitlus valimisõiguse eest · Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal · Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes · Võitluse üheks vormiks oli meesterõivastuse kandmine, rõhutatult mehine käitumine (suitsetamine) 6. tööliste võitlus õiguste eest · Sotsialistlike õpetuste levik (Marxi õpetus)
Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, prantsusmaal, hollandil, belgial, taanil, saksamaal, portugalil Antisemitism- juudivaenulikus 20. sajandi algul antisemitism tavaline nähtus Juute peeti süüdlaseks kõikides maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdkuje tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. Eriti raske oli juutide olukord vene impeeriumis, kus nende liikumis ja elukutsevabadus olid piiratud Naisõiguslus 20. sajandi algul algas naiste võitlus valimisõiguse eest Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes Võitluse üheks vormiks oli meesterõivastuse kandmine, rõhutatult mehine käitumine (suitsetamine) Tööliste võitlus õiguste eest Sotsialistlike õpetuste levik (Marxi õpetus) Osa sotsialiste pooldas revolutsiooni ja eraomanduse kaotamist, teised pooldasid reforme, mis parandaks tööliste olukorda
Riigikokku (PS § 60 lg 2). Õigus kandideerida Vabariigi Presidendi ametikohale on eriti eksklusiivne. See õigus on ainult sünnijärgsetel Eesti kodanikel. Peale selle on olemas arvukad põhiõigused, millel on isikuline seadusreservatsioon. Nende kehtimine Eesti kodakondsust mitteomavate isikute jaoks sõltub sellest, kas seadusandja otsustab või ei otsusta midagi muud. Nende hulka kuuluvad õigus riigi abile (PS § 28 lg 2 lause 3), elukutsevabadus (PS § 29 lg 1 lause 3), õigus töötada avalikel ametikohtadel (PS § 30 lg 1 lause 2), ettevõtlusvabadus (PS § 31 lause 3), omandivabadus (PS § 32 lg 3) ning õigus saada informatsiooni ametiasutuse tegevuse ja isikut puudutavate andmete kohta (PS § 44 lg 4). 17.3. Euroopa Liidu kodanik Tuleneb 1992.a. Maastrichti lepingust. Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei
pildis või muul viisil. (kaitseala tuleb tõlgendada eesmärgist lähtuvalt: väga lai mõiste ning seega tuleb keskenduda vaimsele informatsioonile (mitte jäljed lumes)) - §44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (teabevabadus) Lisaks ettevõtlusvabadus (§31), streigivabadus, elukutsevabadus (§29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.) Võrdsuspõhiõigused: §12 (1) Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Võrdsuspõhiõiguste kohaldamine: - Esemeline kaitseala riive: seisneb ebavõrdse kohtlemise kindlakstegemises
kodanikuõigustel kvantitatiivses mõttes. Ka küsimus, kas põhiõiguse kaitse laieneb ka juriidilistele isikutele (PS § 9 lg 2), on isikulise kaitseala küsimus. Eriti huvipakkuv on see, et Eesti põhiseadus tunneb seadusreservatsioone teatud õiguste mittelaienemiseks Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Kui ükski seadus ei piira isikulist kaitseala, siis on näiteks elukutsevabadus välismaalastel ja kodakondsuseta isikutel olemas võrdselt Eesti kodanikega (PS § 29 lg 1 lause 3). Isikulist kaitseala puudutava seadusreservatsiooniga on varustatud ka õigused riiklikule toetusele (PS § 28 lg 2 lause 3), ettevõtlusvabadusele (PS § 31 lause 3) ja informatsiooni saamisele (PS § 44 lg 4). Tuleb tuvastada vastava õiguse isikulise kaitsela, s.t. kas antud isik saab üldse põhiseadusest antud juhtumil kaitset.
annaabi.ee 
