Milleks meile filosoofia ? Milleks meie vajame filosoofiat? Mina arvan , et selleks , et paremini mõelda , olla loogiline , ning ennast arusaadavalt väljendada nii sõnaliselt kui ka suuliselt. Ma olena aru saanud , et filosoofia on selgus mõtlemises. Minu arvates võetakse filosoofiat kui mõtlemisõpetust. Olen märganud , et filosoofias üritatakse arutlemise teel jõuda lahendusteni. Minu arvates on filosoofiat vaja ka elukutsetel , näiteks arstidel võibolla ka poliitikutel , advokaatidel, kunstnikel. Arstid peavad ju teadma kõike , kunagi nimetati artse ka filosoofideks vähemalt ma olen nii aru saanud. Nad peavad teadma mida mingid atregaadid arstivaldkonnas tähendavad. Nad peavad keerulistel hetkedel mõtlema loogiliselt välja mingi rahuldava variandi kuidas nad saaksid aidata haiget inimest kes nende abi vajab või on seda neilt palunud.
edasi, kui ollakse juba lähemal suutlikusele iseennast edasi viia. Valgustusajastul oli väga aktuaalne olla igas valdkonnas haritud ja väga mitmekülgne. Selliseid inimesi nimetati geeniusteks ja ülistati ühiskonnas. Tänapäeval on toimunud väike muutus. Kuulus ütelus „Üheksa ametit, kümnes nälg“ iseloomustab kõige paremini arvamust multitalentidest. Pühendades kogu aja ühele alale, on lootust saavutada palju rohkem, kui proovida õnne kõikidel võimalikel elukutsetel. 5. Margareta on headuse iseloomustaja, kes ei mõista Fausti näiliselt vääraid eksirännakuid. Tema iseloomustab kõige paremini ühiskonnas olevat stagnantset jõudu, mis on rahul olemasolevaga, ja ei soovi enamat. Ta on väga lihtsameelne ja satub hukatusse selle pärast. Ta oli kogenematu ja selliseid tegusid võis Jumal andestada ja pakkuda neile lunastust. Ainult neid, kes sihilikult eksiteele lähevad, ootab ees põrgu. Fausti otsene osa Margareta
ise. Valgustusajastul oli väga aktuaalne olla igas valdkonnas haritud ja väga mitmekülgne. Selliseid inimesi nimetati geeniusteks ja ülistati ühiskonnas. Tänapäeval on toimunud väike muutus. Kuulus ütelus ,,Üheksa ametit, kümnes nälg" iseloomustab kõige paremini arvamust multitalentidest. Pühendades kogu aja ühele alale, on lootust saavutada palju rohkem, kui proovida õnne kõikidel võimalikel elukutsetel. 5. Margareta on headuse iseloomustaja, kes ei mõista Fausti näiliselt vääraid eksirännakuid. Tema iseloomustab kõige paremini ühiskonnas olevat stagnantset jõudu, mis on rahul olemasolevaga, ja ei soovi enamat. Ta on väga lihtsameelne ja satub hukatusse selle pärast. Ta oli kogenematu ja selliseid tegusid võis Jumal andestada ja pakkuda neile lunastust. Ainult neid, kes sihilikult eksiteele lähevad, ootab ees põrgu
Mehaaniliste sundvõnkumiste resonantsi näited: Kiik, muusikariistade korpus, raadiotehnikas signaalide selektiivne vastuvõtt. Vibratsioon on väikese amplituudiga kiire mehaaniline võnkumine, värisemine. Vibratsiooni vähendamiseks kasutatakse summutavat e. amortiseeruvat lüli: kummirattad, autokere ja istemete amortisaatorid, kummipuksid, poroloonikiht istme all. Mootorsael kummiklots käepideme ja kere vahel. Vibratsiooni mõju: Enamasti ohutu, kuid oluline teatud elukutsetel: kaevurid, ehitajad Kestev vibratsioon tekitab lokaalsed vereringe häireid, häiritud närvilõpmete tegevust ja vibrotõbe. Kui kogu keha kestvas vibratsioonis: peavalu, iiveldus, nõrkus. Võnkumised looduses: Vabavõnkumised: Puud tuules, lehtede värisemine Sundvõnkumised: Liikumiseks liigutatakse käsi, jalgu, tiibasid, uimi, viburit Lained Lainete tekkimine: Mehaanilised lained saavad tekkida elastses keskkonnas, mis
või teise elukutse tähtsust. Kutse- eetika põhimõistete kõrval räägitakse ka printsiipidest. Neist tähtsam on humanismi printsiip, mis peab kõrgemaks inimsust, inimese erilisust. Optimism tähendab usku oma elukutse vajalikkuses. Eetika põhimõisted ja printsiibid saavad lihaks ja vereks konkreetsetes elulistes situatsioonides, kus neil iga elukutse puhul on oma tähendus. Meremehe kutseetika Siinkohal tsiteerin Mereakadeemia õppejõudu Rein Albrit: „Nii nagu kõikidel teistel elukutsetel ja tegevusaladel on ka meremeestel oma eetika ja moraalitunnetus, mis eelkõige väljendub vajaduses jääda inimlikult väärikaks ka kõige raskemates olukordades. Ilmselt kõik kes kordki merel käinud, on mõtelnud sarnaselt. Seda võiks ehk väljendada randlaste iidse palvega: „Oo, Jumal! Sinu meri on määratu suur ja minu paat nii väike!“ Ehk polegi see päriselt palve, vaid aus ja otsekohene tunnitus ebavõrdsest olukorrast – väikesest paadist piiritul merel
Miks? Sest hinnetes rohkem muud infot – läbisaamine õpetajatega, motivatsioon jne. Koolis käidud aastate arv ja IQ: r = 0.60 – 0.70 (Matarazzo, 1972) = haridus tõstab IQ’d? Lastel (7. a) mõõdetud IQ korreleerub r = 0.40 – 0.50 haridustee pikkusega, mis viitab ka vastupidisele põhjuslikkusele. Samas mustad saavad edukalt hakkama! (eriti Aafrikas nt. Ülikoolides). IQ on individuaalsetest erinevustest kõige tugevam töösoorituse ennustaja. Erinevatel elukutsetel on erinev g tase. Kui IQ > 125, siis õnn üsna õuel. Infotöötluse kiirus ajus? Korrelatsioon RT’ga ca -.10; valik RT juba -.30 jne kuni keerulisemate ülesannetega kuni -.50 Samuti intelligentsematel väiksem SD. Samas, asi EI ole lahendamiskiiruses. EEG’s on leitud korrelaate P300 kompleksis (väiksem latents, suurem ampituud) Pea suurus .20, Aju maht .50 Soolise erinevuse paradoks- Suurema g laadungiga ülesanded aktiveerivad rohkem prefrontaalkoort. Aju efektiivsem
annaabi.ee 
