ei kaitse territooriume ega ressursse üksteise eest, vaid püüavad võtta, mis võtta annab ning just niipalju kui vaja, kutsutakse ressursside lihtsaks ekspluateerimiseks. See on ka kõige vanem ja levinum konkurentsivorm. Sellisel juhul on liiguvadki loomad toidukohtadesse, kus parajasti ühe isendi kohta toitu rohkem leidub. Kasutatud kirjandus Mänd, R. (1998). Elukunstnikud. Tallinn: Huma Tinbergen, N. (1978). Loomade käitumine. Tallinn: Valgus
emane millegipärast venitab kudemisega. Ja isane ootab rakkuskäsi kinni hoides. (Starikovits, 1990). Kokkuvõtteks võib öelda, et loomad on väga erinevad. Kõigil on oma isiklik viis sigimiskäitumises. Keegi pole kunagi kellegagi sarnane. Kuna loomariik on väga suur ja lai ei ole võimalik siia kirja panna kogu sigimiskäitumisega seostuvat. Välja sai toodud vaid minule silma jäänud käitumisviisid. Kasutatud allikad Mänd, R. (1998). Elukunstnikud. Teejuht käitumise ökoloogiasse. Huma Sparks, J. (2001). Sugupoolte heitlus loomariigis. Tallinn: Varrak Starikovits, S. (1990). Loomaaed läve ees. Tallinn: Valgus Tinbergen, N. (1978). Loomade käitumine. Tallinn: Valgus Tinbergen, N. (1984). Uudishimulikud looduseuurijad. Tallinn: Valgus
joont tõmmata ei saa. Igaüks võib olla kunstnik. Igaüks võib muutuda klassikaliseks kunstnikuks või luua asju enese tarbeks, kuid üks on kindel, iga ese, asi või vorm, mis on inimkätega või mõistusega tehtud, kuulub kunsti alla. Kuna kõik me loome päevastpäeva midagi uut, kasvõi kaunist valet oma naisele vabanduseks pikema joomapeo eest, oleme kõik kunstnikud. Palun väga, kui soovite, siis kasvõi "elukunstnikud". Igaüks VÕIB olla kunstnik. Toetutud: Igaüks ei saa olla kunstnik http://www.guardian.co.uk/artanddesign/jonathanjonesblog/2010/mar/02/tunick gormleyinteractiveart Igaüks on kunstnik http://www.questionreality.org/id25.html Kes on kunstnik? http://www.humanitiesweb.org/human.php?s=g&p=a&a=i&ID=610 Arraku arvamus http://kultuur.elu.ee/ke490_arrak.htm Mis on kunst http://www.paideyg
, Relve, H. & Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Looduskalender. (2014). Noorte kährikute kurb lõpp. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://www.looduskalender.ee/node/20915 MacDonald, D. W. & Barrett, P. (2002). Euroopa imetajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Mihkla, K. & Tedre, Ü. (1980). Eesti kirjandus IX klassile. Tallinn: Valgus. Mänd, R. (2015). Sissejuhatus käitumisökoloogiasse. Tartu Ülikool. Mänd, R. (1998). Elukunstnikud. Tallinn: Huma. Mälk, V., Sarv, I. & Viidalepp, R. (1967). Eesti muinasjutud. Tallinn: Eesti Raamat. Männi, M. & Luhila, P. (2015). Eesti metsad kubisevad loomadest: vaata kaardilt, kus võid trehvata hunti, kus hirve. Külastatud 30.04.2017, aadressil http://lemmik.postimees.ee/3307831/eesti-metsad-kubisevad-loomadest-vaata-kaardi lt-kus-void-trehvata-hunti-kus-hirve Pleijel, H. (1993). Ökoloogiaraamat. Tallinn: Huma. Repossi, G. (1984). Elu ja surma küsimus
17. Koppel, M., Pree, S. Teenindussuhtlemine kliendikesksus. 2007 KAK ja www.web.zone.ee/sirpre 18. Lassen, Maureen Kirby Miks me tülitseme? : kuidas vabaneda kahjulikest suhteskeemidest. Tartu, Väike Vanker, 2004 19. Lehtsaar, T. Suhtlemiskonflikti psühholoogia TÜ kirjastus 2008 20. Lewis, R.D. Kultuuridevahelised erinevused. Tea, 2003 (TUR erialale väääga vajalik) 21. McKay, M.,Davis, M.,Fannig,P. Suhtlemisoskused. 22. Mänd, R. Elukunstnikud. 23. Norwood Naised, kes armastavad liiga palju (ei ütlemisest, enesekehtestamise põhimõtetest) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 132 Kirjandust suhtlemise kohta 24. Parkinson, A. Ära löö känguru jalaga 25. Pease Kehakeel (piltidega mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest) 26. Pease, A. Küsimused ongi vastused 27. Pree, S
annaabi.ee 
