sündmustik, pika ajavahemiku kujutamine ja suur tegelaste hulk. ● Jutustus- teda iseloomustavad rahulik kulg ja vaba vorm. Lühem ja väiksem arv tegelasi. ● Novell- tiheda sündmustikuga lühijutt, mis keskendub sündmustikus vaid kõige olulisemale. Tegelasi vähe, tekst tihe ja pingeline. ● Lühijutt- novellist lühem ning ka vabama, kuid täielikumalt välja arendatud hõlmavama elukujutusega kompositsioon. ● Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Valmi tegelased on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe ( näiteks rebane- kaval, jänes- arg, hunt- kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Mõisted: ● Süžee- autori poolt korraldatud teose kunstlik sündmustik ● Miljöö- õhkkond, milles tegevus toimub.
osa Rumeenia rindel. 1918.a. abiellus R.Roht "Vanemuise" primadonna Elli Põderiga 1921 siirdus Roht Berliini, kus toimetas lühemat aega ajakirju "Aeg" ja "Euroopa Elu". Looming Alustas 16-17 aastaselt impressionistlike proosapaladega Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid Paanile" Hinnatud on ka laste- ja loomajutud(nt ''Jutte loomadest'') avaldatud trükis, tõlgitud mitmesse keelde Tuntumad teosed ''Hing ja veri'' (1919) realistlikuma elukujutusega sõjajutud ''Minevik'' (1920) sentimentaalne teos, kus peategelenae ihaleb üksindust, realistlik kujutusviis Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"(romaanid ja novellid)) sari on pildiks 20ndate aastate Eesti külast Lasteraamatud ''Jutte loomadest'' - Kolm loomajuttu: Mäger Urask, Ahnuse palk ja Kodus ja metsas - on õpetliku
Raamatu saamisloost räägib autor sellist lugu, et kord sattusid ta lauale ,,Putukamääraja" ja M. J. Eiseni ,,Eesti näkilised" (1922), kahest nimest kokku saigi raamat nime ,,Eesti näkiliste välimääraja". Selle kergemeelne sisu on pakitud teadusliku uurimuse vormi. Lisaks näkiliste kõrval on Vetemaa uurinud ka kratte ja madruseid. Vetemaa on üks enam tõlgitud eesti kirjanikke. 1970. aastail kirjutas Vetemaa peamiselt näidendeid, 1980. aastail iroonilise elukujutusega proosateoseid. Vetemaa on vaimukas sõnastaja ja tugev tegelaste hingeelu kujutamises. Murdepunkt Murdepunktiks on ,,Hõbedaketrajad" (1977), teos teose loomisest, mis näitab Eesti kuulsaimast hobusevargast Rummu Jürist filmi tegemist. Keskpunktiks on 70ndate nõukogu Eesti filmielu tegelastevahelised intriigid, kadedus ning oskamatus kunsti teha. ,,Kalevipoja
Kunstiliselt on need elutud, hingetud ,,paberist inimesed", nagu märkis F. Tuglas. Kui ka järgmine novellikogu ,,Üksinduse meeleolud" (1914) ei paku midagi uut, siis ,,Siluetid ja dekoratsioonid" (1918) on teatav samm edasi autori arengus. Seegi raamat on täis salapärasust, sisaldades katkendlikke novelle, mille väärtuseks on lüürilised, laia värvi-ja heliskaalaga impressionistlikud looduskirjeldused. Järgmine kogu ,,Hing ja veri" (1919) sisaldab realistlikuma elukujutusega sõjajutte: on esitatud mõni olustikupilt, tegevus kulgeb konkreetses ajas, kuid tegelasteks on anarhistlikud individualistid. Midagi mainimisväärset ei paku novellikogu ,,Kolm näokatet" (1919). Kirjaniku esimene ulatuslikum töö oli romaan ,,Minevik" (1920). Sellegi sentimentaalsusesse kalduva teose peategelane on tüüpiline vaimuaristrokraat, kes ihaleb üksindust, nagu väga paljud Rohu tegelased. ,,Minevikus" suundub kirjanik nii tegelaskujude loomisel kui ka
ja mõningate fantastilistre motiividega. ,,Kuningal on külm" on eesti draama tippteos. Viimaste loominguaastate meisterlikem ja ühiskondlikult tähendusrikkaim teos on romaan" Põrgupõhja uus Vanapagan". See romaan on eesti kriitilise realismi teravaim seisukohavõtt kodanliku ühiskonna elukorralduse ja moraali suhtes. Siin on inimese ekspluateerimise teema viidud valdavale kohale; sellel on allutatud kõik teised teose ideelised ja sisulised liinid. Realistliku elukujutusega on ühendatud fantastilised motiivid, mis mitmekesistavad romaani kunstilist kudet. Ühtlasi nähtub siit, kuidas Tammsaare otsis pidevalt võimalusi kujutamislaadi uuendamiseks. Filosoofiline kandvus, kriitika erakordne teravus ja karakterite üldistusjõud on teinud ,,Põrgupõhja uuest Vanapaganast" ühe eesti kirjanduse menukaima romaani. Teised kirjanikud A.H.Tammsaarest A. H. Tammsaare tee ja töö.
annaabi.ee 
