Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elukindlustusselts" - 5 õppematerjali

Panganduse ülevaade
4
pdf

Panganduse ülevaade

muutumisest. INVESTEERIMISRISKIGA ELUKINDLUSTUS Investeerimisriskiga elukindlustusleping erineb oluliselt traditsioonilisest kindlustusest ja sarnaneb oma põhiolemuselt investeerimistootele. Investeerimisriskiga elukindlustuses on ühendatud investeerimine ja elukindlustus. Vahe tavapärase investeerimisega on see, et klient ei saa väärtpaberite omanikuks, vaid omandab kindlustuslepingu. Väärtpaberite omanikuks on elukindlustusselts. Investeerimist läbi investeerimisriskiga elukindlustuse on õigus pakkuda Finantsinspektsioonis registreeritud elukindlustusseltsidel. Samas võivad teenust vahendada nii krediidiasutused kui ka kindlustusmaaklerid. KINDLUSTUS Vabatahtlik kindlustus, mille puhul kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks on isiku huvi kaitsta ennast ootamatutest ja ettenägematutest sündmustest tulenevate kahjulike tagajärgede eest

Majandus → Majandus
28 allalaadimist
Rahandus ja pangandus-I kursus
10
doc

Rahandus ja pangandus, I kursus

sisaldab ka kogumist. Hävitamisvormid · Rahaline- elukindlustus · Remont e. taastamine ­ hooned, sõidukid · Asendamine- sõidukid, olmetehnika, arvutid Kindlustusvõtja ei pruugi olla alati kindlustatu. Nt lapsevanem kindlustab lapse, tööandja töötaja. Kindlustusliigid: elu-, kahju-, edasikindlustus ja kindlustusvahendus. Kindlustusseltsid 1) Elukindlustusselts- pikaajalisemad, kuni 30 aastaks 2) Kahjukindlustusselts- lühiajalisi lepinguid sõlmivad Pool kindlustusmakseid makstakse hüvitistena välja, Tooted 5 1) Elukindlustustooted- turvatunne tööandjale, perele, võlausaldajale ning muretum tulevik. 2) Kahjukindlustus- riskide maandamine, omandikaitse on esikohal inimtegevuse, õnnetusjuhtumi vastu. 3) Edasikindlustus- kindlustusseltside maandamine

Majandus → Rahandus ja pangandus
118 allalaadimist
Turunduse alused kordamisküsimused
16
docx

Turunduse alused kordamisküsimused

Milliste jaekauplejate osatähtsus lähitulevikus tõenäoliselt kasvab ja milliste osatähtsus väheneb? 6. Millest peaks tootja lähtuma otsustamisel, kas muretseda kaupade laialiveoks oma veoautod või osta vastav teenus transpordiettevõtetelt? 7. Milliseid transpordivahendeid kasutatakse tõenäoliselt järgmiste kaupade transportimisel: kivisüsi, kellad, ravimid, tööriistad, jalatsid, banaanid ja apelsinid, autod ja veoautod, töödeldud toiduained? 8. Elukindlustusselts kavandab kindlustuspoliiside müüki kaubanduskeskuses. Milliseid tegureid peaks ta selle juures arvestama? Kui suured on edulootused? 9. Müügitoetust (eriti reklaami) on kritiseeritud järgnevalt: see maksab liiga palju; see on majanduslik raiskamine; see nüristab meie mõistust; see on eksitav, baseerub emotsionaalsetel, mitte ratsionaalsetel printsiipidel ning on ebaeetiline; see viib inimese eemale tõelistest väärtustest elus. Kas Sa nõustud nende väidetega

Majandus → Turundus
37 allalaadimist
Turunduse alused kordamisküsimused
46
docx

Turunduse alused kordamisküsimused

transpordiettevõtetelt? Lähtuma peaks sellest kumb variant on ettevõttele kasulikum ja odavam. 12. Milliseid transpordivahendeid kasutatakse tõenäoliselt järgmiste kaupade transportimisel: kivisüsi, kellad, ravimid, tööriistad, jalatsid, banaanid ja apelsinid, autod ja veoautod, töödeldud toiduained? Suured kabaveoautod ja väikesed kaubaveoautod. Autode transpordiks on spetsiaalsed veokid. 13. Elukindlustusselts kavandab kindlustuspoliiside müüki kaubanduskeskuses. Milliseid tegureid peaks ta selle juures arvestama? Kui suured on edulootused? Arvestama peaks, et inimesed üldiselt ei soovi müügimeestega suhelda ning tavapärased strateegiad kaubamajades müües ei pruugi töötada. Mõnedel inimestel on ka lausa vastumeelsus müügimeeste suhtes ja ettevõttel võib mõnede potensiaalsete klientide kujutluses tekkida halb maine.

Majandus → Turundus
51 allalaadimist
PANGANDUS I-FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID
22
doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

gruppi kuuluvatele investeerimisfondidele ja elukindlustusseltsidele aga ei arvestatud ettevõtte aktsionäride huve (aktsia hinna kasvuga). Aktsiaid omati vaid grupi sisese võrgustiku loomiseks, mis pidi tekitama majandusliku ja finantsilise stabiilsuse ja tugeva grupi sisese kontrolli. Seega ettevõtete poolt loodav rikkus kuulus laialijagamisele grupi liikmete vahel. Uusi projekte finantseeriti süsteemi sisestest allikatest (panga laen, elukindlustusselts ostis ettevõtte aktsiate uusemisiooni). Seega laenu anti sageli mitte majanduslikel, vaid strateegilistel eesmärkidel. Elukindlustusseltsid said preemiaid jälle oma süsteemi töötajatelt jne. Süsteemis siseselt hoiti oma töötajaid - palgad ja pensionid olid kõrged kontsernis pikaajalist karjääri teinud töötajatel. Juhtimisotsuste langetamisel ettevõtetes olid olulised käibe kasv ja varade kasv, mitte niivõrd efektiivsuse näitajad, mis oleks loonud rikkust aktsionäride jaoks.

Majandus → Pangandus
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun